Milline päev!!!

Täna, õigemini juba eile, 20. juunil, oli meil Andresega kolmas pulma-aastapäev.
Hommikul kell kuus vahetasime kingitusi. Andres kinkis minule kivikestega kaelakee. Ma olin väga liigutatud sellisest naiselikust ja edevast kingitusest. Ma vahel vaatan poes heldinult neid mehi, kes oma naistele parfüümi või ehteid valivad:) Mina kinkisin Andresele ahjuroobi :)))) Sest ta ei pea suurt lugu igasugu kullatud pastakatest või peekritest või üldse sellistest "mälestusesemetest". Valisin siis sepistatud ahjuroobi mis oli väga ilus ja vajalik ka meil maal:) Ma loodan, et Andres mulle järgmiseks pulma-aastapäevaks panni ei kingi...
Kingid vahetatud läksin mina magama tagasi ja Andres tööle. Kui me Maibritiga natuke enne lõunat tõusime, ehtisime ennast ära, ootasime Andrese ära ja läksime kõik koos Kumusse. Väike "hommikusöök" Kumu kohvikus ja siis läksime näitust vaatama. Ma pole keskkoolist saati Kunstimuuseumis käinud, nii et täitsa nautisin jälle Kölerit, Laikmaad, Mägit jne. Eitea kas tähtpäeva tõttu, aga Köleri ema ja isa portree juures seisin kohe ekstra kaua ja heldisin. Andresele pakkus kunsti kõrval suure elamuse ka Kumu ehituslikud lahendused. Tema, ehitusinsener, oskab juba sellist ilma liistudeta põranda-seina üleminekut või klaassiledat kuid ometi plaatidest laotud läikivat põrandat hinnata. Rohkem, kui maalikunsti :) Ja koos tõdesime, et Kumus sees olles pole üldse selline tunne, et oleks Eestis. Kõik on nagu välismaal. Kaasa arvatud piletihinnad :)
Kunstist küllastunud, läksime Öösse sööma. Ö on fantastilise teenindusega, mõnusa interjööriga ja väga hea toiduga restoran! Maibritile langes osaks eriti sõbralik teenindus. Ettekandjal olevat ka sama vana tütar ja ta kohe oskas lapsega rääkida. Ja mina veel algul põdesin, et ei tea kuidas sellises peenes kohas suhtutakse, kui selline puru ajav ja natuke lärmav mudilane kaasa võteakse. Ja kui me ära läksime, siis anti meile veel igale ühele üks trühvel koju kaasa:)
Peale seda käisime raamatupoes, siis läksime väikesele autosõidule (et Maibritti uinutada) Kalamajja. Meil on Andresega kombeks erinevates Tallinna paikades autoekskusiooni teha. Ma pole Kalamajas-Koplis isegi kunagi kellelgi külas käinud, nii et see kant oli täitsa uus ja nüüd mul on Nõmme kõrval veel üks Tallinna piirkond "kus ma tahaks elada".
Ja siis tulime koju. Jõime teed ja sõime trühvleid. Ja oligi Maiul ja issil tudu-aeg. Ja ma lähen ka varsti magama.
Peaks ütlema, et tänane päev pakub tõsist konkurentsi meie pulmapäevale. Sest kõik mõnus oli olemas, aga närvipinget polnud. Okei, pulmapäev oli ikka vägevam.
Ja ma olen väga õnnelik, et Andres mul olemas on. Ja Maibrit!
PS. Pilt on tänasest söömaajast ja ma pidin valima sellise, kus Andrest pole, sest ta ei salli enda eksponeerimist. Kuigi temast ja Maibritist oli palju ilusam pilt. PPS. Maibritil on uus, emme õmmeldud seelik ja minul on loomulikult! kingitus kohe kaelas :) Oh seda edevust!