Eile käisime Krista juures tema uut välikööki ja aeda imetlemas, mis olid fantastilised. Nii ilusat aeda, kui Kristal, ma polegi ammu näinud, täielik paradiisiaiake. Ühtlasi ulatas Krista mulle mu raamatukriisis abistava käe ja laenas mulle neli raamatut. Õhtul lugesin läbi Amelie Nothomb'i "Jahmatus ja värinad" ja see oli üks väga hästi kirjutatud raamat ja sellilne väga mõnus lugemine. Natuke mängis rolli ka see, et raamatu tõlkija on üks tuttav inimene, keda ma väga-väga imetlen ja nii ma siis imetlesin ka tema tõlkimistööd. Tavaliselt ma ei pööra tõlgi tööle tähelepanu millegi pärast. Kuigi vahel ikka, näiteks ei saa ma aru, kuidas on Virginia Woolfi poole lehekülje pikkuseid lauseid võimalik tõlkida.
Ühesõnaga jutu poin oli selles, et olen õnnelik et sain midagi mõnusat lugeda ja väga tänulik kõikidele soovitajatele ja tundub, et lugemist jätkub:)
1 kommentaar:
ma nüüd punastan :)))).... aga andsin talle raamaturiiulist "noorte emade raamatud" (loe: õhukesed :)))mida on parimal juhul võimalik ühe lapse magamise jooksul läbi lugeda...... kusjuures blogidest soovitused saanud raamatud ;)
Postita kommentaar