Pages

kolmapäev, mai 2

Kümme aastat


1. mail tähistasime Andresega meie tutvumise kümnendat aastapäeva. Uskumatu, et juba kümme aastat! Ühest küljest tundub see väärikas kümme aastat kuidagi nii lühike aeg. Samas, kui ma mõtlen, et olin Andresega tutvudes vaid üheksateist, ei käinud veel ülikooliski, elasin emaga koos, Andres sõitis helerohelise Moskvitšiga, käis ülikoolis ja sai vanematelt taskuraha jne. siis võib öelda, et kümme aastat on ikka pikk aeg küll ja elu on nüüd nii teine. Ja nii kummaline, et kõigepealt me "käisime" kolm aastat ja siis alles kolisime kokku. Praegu käiks vist asi ikka palju kiiremini...
Ja nagu ikka, tähistasime oma tähtpäeva traditsioonilise piknikuga. Kuigi plusskraade oli täna õues vaid neli ning puhus väga külm tuul, oli vähemalt ilm päikesepaisteline. Panime kõik oma talvejoped selga, mütsid pähe ja sallid kaela ja läksime Kaberneemele. Sellel aastal oli Andres juba välja vaadanud, kuhu me läheme, nii et paaniline piknikukoha otsimine jäi ära. Kuna oli aga arvata, et ilm on külm, ei hakanud me üldse grillimist planeerima. Sest selleks ajaks, kui liha küpseks saaks, oleks ma juba täiesti ära külmunud. Ostsime hoopis Olümpiast salateid ja saiakesi ja kooke ja trühvleid. Kodust võtsime kaasa meie aastapäeva veini ja termosetäie teed. See kuum tee päästis meie pikniku. Sest oli ikka väga külm!
Ja väga tore oli see, et ka Maibrit võttis seekord meie piknikust osa - eelmisel korral magas ta autos sügavat und ja üleelmisel korral oli ta kõhus. Sööma ta siiski ei soostunud.
Koju jõudes tegi Maibrit lausa nelja tunni pikkuse lõunauinaku, mis andis aga õhtul teravalt tunda - magama jäi ta alles pool kaks öösel.
Ja eks see ole vist niisamagi aru saada, et ma olen tohutult õnnelik, et tollel volbriööl, kümme aastat tagasi, minu sõbranna mind Dekolteesse kutsus ja et Andres, peale kolme tundi planeerimist mind lõpuks tantsima julges paluda. Ja et vaatamata mõnele väga suurele lollusele, mida ma olen korda saatnud ning minu tujukusele on Andres truult ja ustavalt minu kõrval. Ma arvan, et ma pean veel elus väga palju heategusid tegema, et saada kõige selle hea vääriliseks.

10 kommentaari:

heidi ütles ...

Ma arvan, et sa lihtsalt oledki kõike seda head väärt. Muidu ju nii ei oleks, asjad on ilmas ikka tasakaalus:)
Õnne!

Evelyn ütles ...

Palju õnne! Ilusad traditsioonid ainult väärtustavad suhet, olgu see ilm milline tahes:)

Mari-Liis ütles ...

Palju õnne!

Sirliiz ütles ...

Head inimesed väärivadki parimat, mis elul pakkuda on ;)
Palju õnnelikke aastaid teile veel ja veel! Ainult veini peate vist varsti suuremas koguses varuma hakkama, mõtle kui keeruline võib olla 50 aasta pärast vajalikku aastakäiku leida ;)

Age ütles ...

Kõike ilusat teile neljale! Ja rohkem soojemaid 1. maisid. Armastus on see....

Mari ütles ...

Palju õnne teile!
Just sellised armsad lood tekitavad endas ka tunde, et kunagi võiks endalgi selline tore pere olla. Saan isegi sel aastal 19, aga mina küll hästi ei usu, et nii noorelt endale selle õige leian, seega on sul tõsiselt vedanud. Väga tore on lugeda, et veel on n-ö perfektseid peremudeleid :)

Elsa ütles ...

Nõus Heidiga - sa/te kindlasti oletegi seda väärt :) Armas on lugeda, et selliseid soojade nüanssidega perelugusid veel ka tänapäeval olemas on. Mul teie pärast hea meel :)

Terje ütles ...

Küll sina oskad ikka ilusasti kirjutada. Kui niimoodi mõelda, siis ei saagi kunagi midagi halvasti minna. PALJU PALJU ÕNNE TEILE

maris ütles ...

hilinenud õnnesoovid MAIBRITILE!

Krentu ütles ...

Aitäh, Maris!