Sandri sünnipäev - kaks kuud

See on vist seaduspärasus, et esimesest lapsest tehakse tohutult pilte, tähistatakse igat võimalikku tähtpäeva ja külvatakse mänguasjadega üle. Järgmise lapse puhul ollakse aga hoopis tagasihoidlikumad. Ja veel järgmisega veel tagasihoidlikumad jne. Meil on küll nii, et Maibritist on meeletu kogus titepilte, Sandrist aga palju vähem. Sünnipäevi oleme nüüd küll mõlemal korral tähistanud, aga ise me enam mänguasju küll ei kingi (niikaua kuni ta ise sellest veel suurt aru ei saa). Kingitusteks sai ta esimeseks sünnipäevaks tudukombe ja teiseks tordi. See on vist rohkem nagu lapse mõnitamine, eks.
Aga Sandri teist sünnipäeva tähistasime vägevalt. Sõbrannad arvasid selle heaks põhjuseks olevat, et külla tulla ja võeti kaasa kõik omad ja peaaegu-omad lapsed. Saabus Krista koos Ketlini, Keit-Liisi ja Helenaga, tädi-Helena koos Genevraga. Kohapeal olid juba tädi Anni ja onu Inno. Hommikul isegi laulsime ja issi käis koos Maibritiga lilli korjamas. Päeval käisime rannas ja julgemad tüdukud käisid ka ujumas. Tuul oli rannas selline, et äärepealt oleks kõrvad minema puhunud. Kogu rand oli surfajate päralt.
Tagasi jõudes oli lastel kõhud nii tühjad, et terve pakk viinereid läks loosi enne kui me oma kreeka piruka valmis saime. Õhtul, kui kõik olid ära läinud, tundus maja nii vaikne. Ja väsimus oli nii suur, et vaevalt viitsisin hambaid pesta. Oli tore päev :)


Õde korjas issiga Sandrile lilli
Musi ka
Kalli ka
Tädi ja onu kinkisid Sandrile unepadja
Sõbranjed-kohvitantedPildilt puuduvad issi (teeb pilti) ja Keit-Liis (avastab maailma) ja Sander (magab)

Karupoeg