Ma olen nüüd maanaine (kuigi endast rääkides ei kasuta ma kunagi sõna "naine", endale olen ma ikka tüdruk).
Peale seda, kui ma siin mõni aeg tagasi heietasin mõtteid maale kolimisest, hakkasid asjad järsku väga kiiresti liikuma. Esimesed kolm päeva ma täiesti põlesin - ei saanud magada ega tööd teha (süüa siiski sain) - mõtted võimalikust maaelust olid mind täiesti vallutanud ja ausalt öeldes oli see nn otsutstamise aeg väga piinarikas. Kui Andres oli üsna kindel, et maale kolimine on hea mõte, siis mina ikka heitlesin ja heitlesin ja Andres sai tunniajaste vahedega kuulda nii "Jah, see on õige mõte" kui "Ei, mitte mingil juhul". Lõpuks võtsin ma südame põksudes julguse kokku ja helistasin kahte kohta - valla lasteaeda ja maaklerile. Algul on ikka väga raske öelda välja, et "me otsustasime maale kolida, kas teil on vaba lasteaiakohta"...Kuna aga asjad võtsid kohe kiired tuurid, siis polnud varsti enam aega emotsioonideks. Üürinikud leitud, tuli kolida, kolida, kolida..... ja koristada, koristada, koristada.... Kolimisega on nagu sünnitamisegagi, kui oled sellega ükskord ühele poole saanud, siis lubad endale, et vähemalt kümne aasta jooksul seda uuesti ei tee!
Kui me oma lähedastele maale kolimise ideed tutvustasime, siis olid kõik üllatunud aga peale mõningast harjumist mõttega leidsid peaaegu kõik, et see on hea idee. Andrese ema oli üks suurimaid idee toetajaid ja ma sain temalt ka väga palju julgustust selleks sammuks. Mu oma ema arvas, et ma ikka ei harju siin olema ja muretses pigem mu pärast.
Ma ei oska arvata, mida tulevik toob, aga hetkel olen ma siin maal küll väga rahul. Nii kui ma olin otsustanud, et me siia talveks jääme, ei tundunud sügis mulle enam üldse kurvana. Tavaliselt põgenen ma augusti lõpus linna, sest sügise algus maal on mind alati väga kurvaks teinud. Aga nüüd mitte. Nüüd ma naudin seda imelist sügist täiel rinnal. Iga päev, kui lastega õue läheme, võtame korvi kätte ja korjame selle õunu täis. Siis sööme natuke ploome või õunu. Siis oleme lihtsalt niisama õues ja tunneme rõõmu sügisest. Metsas olen ka käinud - pohlal ja seenel.
Imestama paneb mind see, et peale suurt otsustamist olen hakanud kõikjal nägema märke, mis juskui kiidavad me otsust. Alates sellest et ostsin Bullerby laste dvd-d. Ma pole neid filme kunagi näinud ega teadnud, et nad nii head on. Paremad isegi kui raamat. Sest raamatus ei tulegi minu meelest see maaelu nii hästi välja kui filmis. Igal juhul v
aatan ma vahel õhtuti neid siis, kui lapsed on juba magama läinud. Need kaadrid on justkui minu unistuste järgi tehtud!
Igasugu märke on veelgi, näiteks seegi, et käisin reedel Veimevaka korraldatud ketruspäeval ja sain sealt nii palju innustust, et ma ei imestaks üldse, kui meil varsti lambad ka on. Ja kanad.
Või siis selline märk - pakin linnas serviisi, rebin Maalehest parajaid tükke selleks ja kätte jääb selline artikkel.
Igastahes oleme me praegu oma otsusega väga rahul. Andres tuleb koju ja õhkab alati "kui hea on maal olla!". Eks paistab, kuidas me talvega siin hakkama saame. Aga üks suur pluss linna ees on see, et ma tunnetan väga tugevalt seda, kui palju võimalusi meil siin on. Ja see teeb olemise väga optimistlikuks ja rõõmsaks. Unistada on ju alati tore ja kui
neil unistustel on ka tugev puutepunkt reaalse eluga, siis on see veel palju toredam.
23 kommentaari:
Hea lugeda, et teil hea.
Toredat maaelu! Vaatmata kõhklustele kumab läbi, et oled otsusega rahul.
oh, ajasid mind praegu nostalgitsema :) meenusid maal veedetud ajad ja sealne õhkkond. tookord me ei osanud isegi unistada mitte mingisugustest mugavustest - soe vesi sees, üldse kanalisatsioon, soe vets (sry, kemmerg :) ) jne. toad olid külmad, pidevalt oli vaja kütta, teed olid libedad ja kinni tuisanud... aga tänapäeval on teine lugu, kõike annab teha ja korraldada. sealkandis on nüüd teid ka paremaks tehtud ja vald on rikas, küllap läheb elu veelgi paremaks. ehh, mõnus :)
P.S. mu tädi peab sealkandis lambaid, arvatavasti poleks tal midagi selle vastu, et mõned ära müüa :)
Anu
Palju õnne positiivse otsuse puhul! See otsustamise protsess tuli väga tuttav ette :) Meil aga päädis mõtlemine ja kaalumine ja lõpliku jah-sõna ütlemine hoopis sellega, et müüdava maja omanikud hüppasid alt ära. Ja meie oleme nüüd jälle lõhkise küna ees, ega tea mis peale hakata.
Oi, mul on nii hea meel, et keegi teeb teoks oma unistuse. Edaspidi teeotsast mööda sõites tean ma alati, et seal elab Krentu. Kahju, et see ma ise ei ole.
Väga vahva uudis, Krentu! Ootan põnevusega Su blogipostitusi maanaisena :)
Õnne ja jõudu hakkama saamiseks. POle see talv nii hull midagi:)
Ja kuidas lasteaiakohaga läks?
Õnne ja jõudu! Peaks vist ka need Bullerby dvd-d ostma, sest raamat oli lapsena mu absoluutne lemmik...sirvin seda nüüdki vahel.
Väga tore! See, et hing on rahul on kõige tähtsam. Mõtle kui mõnus on talvel peale hommikusööki, minna koos lastega lund kühveldama. Ja pärast hangedes mürada. Mulle hirmsasti meeldib, kuigi sel talvel pean enne tööle minemist lund kühveldama. Ma ikka loodan, et tuleb lund. Eelmisel talvel olid sellega lood ümpris kehvad.
Nii mõnus oli sinu kirjutatut lugeda, tekkis soov ka oma kodinad kohe pakkida ja minema kolida linnast :) Aga kas Andres käib siis Tallinnasse ikka tööle?
Ma jään nüüd põnevusega ootama sinu lugusid maaelust, elan hingega kaasa Teile!
Väga ilus otsus! Annab jõudu oma maakohas rassimiseks, kus me tegevust alustasime alles kuus kuud tagasi (kohta otsisime aga aastaid). Loodetvasti saab sellest ükskord meie kodu, kuigi mõtleme sellest siiski vahelduva eduga ka kui suvekodust. Maal on tõesti mõnus. Palju õnne teile! - Igas mõttes.
Ääretult mõnus on lugeda.
Mina unistan ka maale elama minekust.
Aga olen alati tahtnud,e t see maa oleks ikka PÕhja-eestis, kus mu lähem pere on.
ja nüüd tuli vajadus minna vanaema valvama, Lõuna-Eestisse.
Pole vett toas, kemmerg on õue peal, vanaemaga saab raske olema..
Aga mina olen totakalt rahul selle võimalusega. :p
Näis muidugi, kauaks, kuid äkki juhtub minuga ka, et maaõhk lööb kuklasse ja.. Olen õnnelik. :D
Aitäh heade soovide eest!
KK - lasteaeda saime siiski vaid järjekorda... aga mängimas võib Maibrit seal ikka käia. Lihtsalt voodit ja lauakohta pole.
Sirliiz - Andres käib endiselt linnas tööl, aga õnneks mitte päris iga päev.
Erin - lugesin Su blogist, et jäite väljavalitust ima. Aga ma arvan, et järelikult ootab teid kuskil parem kodu. Sellistes suurtes otsustes tasub lasta asjadel ise kulgeda, tavaliselt tulevad õiged asjad/inimesed ise su juurde :) Ju siis pidi seekord nii minema, ma arvan.
kadestamisväärselt kihvt :). mul on sinu pärast väga hea meel
tore uudis :) ja tundub, et oled selle otsusega väga rahul .
kõike head teile sinna !!
Nii tore, kui tunne on õige :)
oh kui ilus uudis! kaunist sügist teile!
Vahva!
Kuniks pole seda parimat paika kuhu minna, olen ma linnalähedane edasi. Aga maale tahan ikkagi.
Mis Bullerby-sse puutub siis me käisime seal suvel lastega. Kohas, kus filmgi tehtud on. IMELINE. Mõnele kohale on omane selline omamoodi kutse. Vaatad mäkke ronides tagasi ja ...
See käis teil küll kiiresti!!! Meie tempo on teie omast ikka oluliselt aeglasem:-) Esimesed kaks kuud alates Suurest Otsusest on läinud peamiselt maamõõtmistähe all.. Vähemalt on nüüd välja mõõdetud. Tubade arvu oleme ka suutnud ära otsustada:-)
Õnnelikku maaelu teile! Hakkajad tublid inimesed olete!
Ma olen seda küll juba korduvalt sulle öelnud, aga...
Mul on niiiiii hea meel teie pärast ;)
Jõudu-jaksu :)
Mul on alati sügavalt hea meel näha -kuulda, kui inimesed on õnnelikud. Õnnelikud oma tegudes ja otsustes. Ja Sinu pärast on mul alati hea meel-sest sa tead, mis on õige !!!!
Bullerby....pidasin just hiljuti plaani otsida see raamat välja ja üle aastakümnete lugeda. Üks päev jäi isegi DVD poes silma ja kummitama....ju on siis aeg :)
Olen su blogi juba mõnda aega aegajalt lugenud ja su kirjutised tekitavad alati nii hea tunde. See on segu heas mõttes kadedusest ja lihtsast rõõmust, et kellelgi läheb hästi. Edu!
Postita kommentaar