MY ENGLISH BLOG

teisipäev, detsember 16

Kiired ajad

Pole see maaelu meil siin midagi nii rahulik ja aeglane :) Viimasel kuul on kogu aeg nii kiire olnud, et pole mahti kirjutadagi.Kõigepealt oli meil kiire sellepärast, et Andres ehitas ülemist korrust. Umbes poolteist kuud tagasi otsustasin mina, kui meie pere projektijuht, et selleks, et meil ülemine korrus kiirelt valmis saaks ja remont ei veniks suveni, tuleb Andresel puhkus võtta ja nonstop ehitada. Ma olen lihtsalt nii kärisitu inimene, et ei suuda remondises elamises kaua olla. Niisiis Andres ehitaski nädal aega järjest ja ülemine korrus saigi valmis. Õnneks oli katusealune juba suvel soojustatud, nii et põhiaur läks laudise seinalöömisele, värvimisele (mida tegi maaler) ja elektritöödele. Nüüd on teine korrus enam-vähem valmis, jäänud on veel pisitööd. 
Ülemisele korrusele sai meil siis lastetuba ja mis kõige tähtsam - minu töötuba suure panipaigaga! Ma olen oma uue toa üle vist sama õnnelik kui siis, kui ma kümneselt oma esimese toa sain. Nii tore on tööd teha, kui kõik on oma käe-jala järgi sätitud! Viimasel nädalal ma olengi tegelenud põhiliselt asjade sorteerimisega. Igasugu käsitöömaterjali on aasta(kümne)tega kogunenud üksjagu ja lisaks on mul täiesti laokil olnud ka paberimajandus. Nüüd on kenasti kõik kaustades, riiulites ja ma enam-vähem tean ka kus mu asjad on.
Lastetuba on ka muidugi  väga mõnus ja mugav tuba aga hetkel magavad lapsed siiski meie toas. Nii kui nad üles magama lähevad, on mul Andrese jaoks juba uus projekt soolas - köögi suurendamine magamistoa arvelt :) No ei oska kõike kohe nii planeerida, et mugav ja praktiline oleks, ikka peab ümber ehitama hakkama :)

Detsembri alguses sai meie pidudehooaeg alguse Andrese sünnipäevaga. See oli esimene suurem pidu, mis meil siin maal tubastes tingimustes peetud. Ja oli väga-väga tore pidu. Algas kell kolm ja lõppes kell üksteist. Ainuke asi, millega ma mööda panin, oli see, et planeerisin liiga väljakutsuva menüü. Proovisin esimest korda teha pistaatsiapähklite ja päikesekuivatatud tomatite täidisega kanafileesid aga need kahjuks tulid üsna kuivad-tuimad ja ma polnud ka mingit kastet neile juurde teinud (sest ma ei suutnud ühtegi välja mõlda, mis sinna oleks sobinud). Seega oli soe söök üsna kuiv. Ja ei ole mõtet pakkuda rammusat torti, isetehtud jäätist ja isetehtud trühvleid korraga. Aga kuna Andrese sünnipäev on ju ometi esimene selles pidude jadas, siis ma kohe ei suutnud end tagasi hoida. Aga kuna peo teevad ikkagi inimesed, mitte söögid, siis oli tore pidu ikkagi :)
Ahjaa, detsembri Eesti Naises on Maru teinud ühe jäätise - piparkookide ja vaarikatega. See on Imehea! Ainult et kui jäätisemasinaga teha, siis tuleks teha antud kogusest pool kuni kolmveerand, muidu ei mahu masinasse ära. Jäätis on väga magus ja väga hea!
Siis veel, et kui ma omale uuel aastal uue kalendri saan, siis kirjutan kohe juuli kuu kohale, et alustada jõulukinkide tegemist. Sest mina ei suuda neid detsembris teha - nii palju ideid ja nii vähe aega teeb kokku selle, et ma lihtsalt ei teegi midagi. Mulle üldse ei meeldi, kui mingi tähtaeg või kohustus peale surub. Sellepärast ei õmble ma ka tellimuse peale - kogu inspiratsioon ja võlu kaob ära. 
Aga et ikka rõõmsalt lõpetada, siis täna sai esimene laar piparkoogi tainast otsa, ilma, et ma ühtegi piparkooki oleks küpsetanud. Pole ka ime, sest nüüd ei hävita ma seda mitte üksi, vaid koos Maibritiga, kes on ikka täitsa oma emasse! Seega tuleb teha kiirelt uus tainas. Ja Triibiku Inglise keeksi puuviljad juba ligunevad viski sees :) Ja portsu Maru jäätist panin just soojenema, nii et läheb maiustamiseks!
Jõuluootuse aeg on ikka parim!



28 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Krentu jutu peale hakkasin kahtlema, et äkki peaksime ka oma maakodu teise korruse ikka talvekindla ehitama, kuigi praegune plaan näeb ainult nn suvetubasid ette. Meie majake on vist natuke suurem kui Teie oma (ca 90 m2) ning alumisel korrusel kolme toaga, millest 2 on täitsa arvestatava suurusega. Üks on pisem, aga selle eest köögipliidi soemüüriga ehk jube mõnus soe toake.

Mulle üldse ei meeldi see ümber tegemine ning seetõttu panen planeerimisele alati hästi suurt rõhku.

Igatahes hakkasin ma nüüd kahtlema. Kui mul on unistuses kunagi 3 last ja me tahaksime juhtumisi viiekesi talv läbi maal elada, siis vist oleks mõnus kui ülemine korrus ka talvekindel oleks.

Samas kui me maakodu ainult teise koduna kasutame, siis poleks jällegi mõtet.

Kes oskaks mulle tulevikku ette ennustada?

Elsa ütles ...

Mind halvas kohe täielikult eestlaslik tunne - kadedus! :) See ülemine korrus on teil kohe nii hele ja avar ja õnnelik, et ei saa kohe muidu... Ja selle kõige juures - üht tõelist käsitöölisetuba saabki ainult kadestada :)
sa oled vaieldamatult suurepärane projektijuht!

Annu ütles ...

nii Krentulik kodu:D
ja hea kadedus närib ka mind, mul tulid Bullerby lapsed meelde.

suslik ütles ...

tead, ma vaatan ja selline tunne on, et hakkan nutma :)
ja ma olen jube kade, et ma ei suuda oma meest puhkusele jääma korradada, ja meie remont venib...aastaid?
ma ka ei salli remondis elamist :) ja siis teen enda ja teiste elu raskeks sellega, et üritan selle remondi sees ikka mingit korda luua...
oeh. nii ilus. lähen õhtul koju projektiplaani tegema :)

Heleena ütles ...

See töötuba - mmmm, tahaks ka! Ja need karbikesed ja kaustakesed- kadedus, mis muud. :)

Lapiliisu ütles ...

Mulle meenuvad seoses Krentu maakoduga alati Bullerby lapsed :)

Ilmselt on Maibrit ja Sander oma uue toa üle sama rõõmsad, nagu Bullerby Liisa.
Töötoast ma parem ei räägigi, sest ma olen lihtsalt kade :)

Õnne ja rõõmu kogu su perele, kallis Krentu!

Anu ütles ...

nii armas pesake! ärge olge kadedad, isegi heas mõttes mitte, kadedus on selline halva kõlaga sõna, isegi kui seda hästi mõeldakse :)

Sircu ütles ...

Oh, mul tuli ka selle jutu lugemise peale jälle meelde, kui väga ma endale oma töötuba tahaks... Ja tuttav tunne on ka see, kui detsembri kuus on vaja kingitusi teha, aga kuidagi ei jõua, sest aega on nii vähe. Ma just ühest ideest loobusin, sest tõesti ei jõuaks enam õigeks ajaks valmis. Või siis oleks ööd ja päevad tegemine, aga mis mõnu siis sellest oleks... ja kui ei ole hea tundega tehtud, siis on seda ka valmis asjas näha ja aru saada. Igatahes ma loodan, et nüüd sealt töötoast ka miskit varsti tuleb, sest põnevusega ootan juba, millal saaks mõnest õmblusprojektist jälle lugeda:)

Anonüümne ütles ...

Nii ilus. Kõigepealt vaatasin lastetuba ja see tundub nii soe ja armas.

Ja vat siis, siis jõudsin töötoani. Tahan ka sellist ja KOHE! Kujutan ette kui mõnus Sul seal askeldada on. Ei pea masinaid iga kord paika tõstma ja hiljem jälle ära pakkima. Nad võivadki seal lihtsalt olla. Kogu aeg.

No mis sa siin ikka muud oskad kui, et ilusaid hetki ilusas toas:)

triibik ütles ...

mind jälle tabas absoluutselt ebaeestlaslik mittekadedus ja õnnetunne ja helge rõõm teise inimese armsa pesa üle :) ja täpselt seesama Bullerby paralleel - Liisa esimene oma tuba, kuidas ta sinna oma nukukesed ja raamatud ilusti ära sättis. töötoas valitseb nii kena süstemaatilisus, et see ehk inspireerib mind viimaks ennastki end kokku võtma.
ja oh, kui hea meel oli uut postitust näha, päev sai kohe teise tooni!

Mann ütles ...

Nii armas!
Jõulu teile!

Sirliiz ütles ...

Ma jõudsin lugema liiga hilja, sest kõik mu tunded ja mõtted on juba eelnevalt kirja jõutud panna :)

Unistuste lastetuba, ma kujutan vaid ette kui helge lapsepõlv sinu lastel olla võib. Ja töötuba... sellest võin tõesti vaid und näha, nii valge ja õdus!

Kajakas ütles ...

Kui VAPUSTAVALT ilus teil seal kõik on. Maitsekas ja mida kõike veel. Suurepärane pere on teil ikka, ilma armastuseta selliseid asju ei sünni:)

siisike ütles ...

Tubli mees sul!!!

kriuks2 ütles ...

väga väga mõnus ja armas lastetuba :) tõesti nii selline lapsesõbralik ja väga kena. Käsitöötuba on ka väga vajalik, mõnusalt avar ja hele :) Mul on ka oma käsitöö tuba aga tunduvamalt väiksem ja ka riiuleid ja korralikku süsteemi veel majas ei ole :) aga küll jõuab ;)

Elsa ütles ...

Ma nüüd mõtlesin veel järgi ja lugesin siisikese kommentaari ka...
Ja no naised ju õhkavad, et oh kui ilus.. ja oh kui mugav... ning oh kui tore on lastel ja naisel. Aga tegelikult peaks ju ka õhkama, et küll on tore, kui on mees, kes selle kõik võimalikuks teeb :) Nii ilus töö, kiida teda veel! :) Tee olete hea tiim...

Tiina ütles ...

Oih kui soe ja armas :)
Ma olen ka kade :)
Ja Bullerby lapsed tulid meelde mullegi.

triibik ütles ...

just-just, mul hakkas ka nüüd nats piinlik ja mõtlesin, et super pereisa, kes selle ilu võimalikuks teeb. teamwork rules! tervist teile!

P6rgukiz ütles ...

Mina ei oska kade olla, mis sest, et mul ei ole :)
Tunnen hoopis Krentu üle head meelt, et ta on nii tubli ja asjalik, planeerib ja "paneb" mehe tööle ;)
Kodu saab olla ainult siis kodu, kui on südamega tehtud ja täpselt selliseks, nagu iga üks ise näeb.
Tubli pere olete :D
Lustlikke hetki lastele seal uues toas ja töiseid hetki Emmele oma töötoas ;)

karumammi ütles ...

Väga armas! Tublid olete!

...ja oma töötuba...mmm...ma alles unistan sellest ;) praegu on minu asjad ühtlaselt mööda kogu me elamist :P ja õnneks häirib see ainult mind ennast, teised on sellega harjunud

Katrin ütles ...

Oi, värvitud laudis on ilus! :)Koliks isegi Teie lastetuppa. :)

Krentu ütles ...

Aitäh-aitäh! Andrese silmad hakkasid kohe särama kui ta neid kommentaare luges :)

Anna-Liisa ütles ...

Tead, ma sirvisin eilse tööpäeva kõrvale Su blogi algusest peale läbi ja avastasin, et no me oleme väga sarnased :) Kui muidugi välja arvata see, et õmmelda ei oska ma grammigi ja kudumine piirdub siiani sokkidega :D

Aga muidu tundsin kudagi hingesugulust :) Kõik need maalekolimise-mõtted ja kõhklused ja ... No nii tuttav! Ainult mina olen selle kõige väga-väga algusjärgus. Nüüd siis nagu loengi siin iseenese võimalikku tulevikku.

Mari-Liis ütles ...

Mulle tuli seletamatu helgus ja õrnus hinge, seda postitust lugedes! Nii armas ja õnnelik kodu! Jõulukinkidega on mul samad lood, mõtlen küll, et hakkan varakult pihta, aga ikka ei ole veel nii välja tulnud, aga eks inime õpib kogu elu...

Kai-Epp ütles ...

Käin juba mitmendat korda neid pilte vaatamas.

Vaadates Eesti sisustusajakirju, siis väga väga harva tekib minul selline soe inspiratsioonitulv või äratundmisrõõm, et asja on tehtud hinge ja armastuse ja hoolega. Tihtipeale tunduvad seal eksponeeritavad kodud mulle küll ilusad, kuid mitte kodused.
Üldse kõiki Krentu pilte vaadates tekib minul alati soe tunne. Ja praegused pildid on tõelisest kodust - täis soojust, turvalisust, armastust.
Loodan, et teil jätkub kauaks inspiratsiooni ning soovi oma kodu hoida just sellisena, nagu ta piltidelt kumab, sest see on justkui muinasjuturaamatust.. Jõudu ja jaksu!

tuulealleaa ütles ...

ma ei jõudnud teksti veel lugedagi. vaatasin pilte ja tahtsin vaatamata paljudele kommentaaridele ka kontvõõrana öelda, et nii ilus, hubane ja on jah kadestamisväärt! palju õnne hea maitse ja kuldsete käte puhul!

Anniki :) ütles ...

Mul oli ka esimene emotsioon, et nii krentu moodi kodu :)
Mehel paistavad olevat kuldsed käed ja emal väga hea stiilitaju. Lõpptulemus on imearmas :)

KK ütles ...

Väga armas kodu:)