Seekordne sünnipäevahommik läks väikeste viperustega, sest Sander nägi vist paha und ja ärkas suure nutuga siis, kui mina veel köögis ettevalmistusi tegin. Seega ei saanud me teda lauluga äratada, laulsime aga siiski ja ülejäänud päevaplaan läks nagu ette nähtud. Kui me Maibriti lasteaiast peale võtsime, läksime Haapsalusse Müüriääre kohvikusse sünnipäeva tähistama. Vanaema ja Albert olid ka kohal. Peale seda läksime laste rõõmuks linnuse mänguväljakule.
Müüriääres
Mänguväljakul
Suur pidu toimus meil laupäeval. Kohal olid peaaegu kõik sõbrad ja pereliikmed. Pidu oli ütlemata armas ja lõbus. Maibritil on selline tore ristiisa, kes organiseeris lastele mänge - võisteldi erinevates kategooriates ja arvestati ka punkte. Suuremad lapsed võtsid kõigist mängudest osa, nooremad vastavalt võimetele. Maibrit püüdis küll hularõngast keerutada aga no ei ei tulnud välja... samuti hüppenööriga hüppamine... Sander käis rohkem nagu noor peremees mööda hoovi ja vaatas, kas kõik on kontrolli all.
Mulle endale tundub, et laste sünnipäevapidu ongi üks meie aasta tähtsamatest üritustest. Mulle need lihtsalt nii väga meeldivad... Ja kui on veel selline imeline ilm, nagu laupäeval oli ja kõigil hea tuju - no mis võiks veel parem olla?!
Eiki, Juhan, Helen, Sander ja Maibrit. Eiki teab, mis lastele meeldib :)
Kiikesid peab olema palju, et keegi kaklema ei läheks :)
Aga kahesest Sandrist ka :)
Sander on üks muhe poiss - isegi siis, kui ta on mõne pahandusega hakkama saanud, oskab ta sulle naeratada nii, et pahandamisest ei tule midagi välja... No ta kohe paneb pea nii kenasti viltu ja naeratab maailma kavalaimat naeratust ja sul pole muud teha, kui vastu naeratada :) Pahandusi tuleb aga ette tihti - kohe, kui unustad jälgida, mida ta teeb. Pahandusteks on neid tempe muidugi ülekohtune nimetada, pigem on need katsed maailma avastada. Sest onju tore vaadata, kuidas emme aknalaual ettekasvatatud taimed nii kenasti juurtega potist välja tulevad, kui neid natuke sikutada. Või proovida, kui mitmeks tükiks on ühte vetsupaberi rulli võimalik tükeldada. Tihti tuleb Sandril isu hambapasta jäele, seega tuleb hiilida vannituppa ja natuke maiustada. Vahel on tore ka kassi pudruga loopida või vaadata kui kenasti piim nokaga pudelist põrandale tilgub ning siis omakorda mööda treppi alla hakkab voolama :)
Sander on alati natuke kriim. Isegi siis, kui ma ta näo puhtaks pesen, on ta kriim, sest kukkumise arm, tuulerõugete armid, sääsepunnid ja allergilised põsed lihtsalt loovad sellise ilme. Ja eks temaga ikka juhtub ka. Aasta jooksul on ta kukkunud välja ühe hamba, kukkunud silma lõhki nii, et seda tuli isegi õmmelda, jätnud varba kokkupandava tooli vahele, nii et küüs tuli maha... Lisaks kaunistab ta ise ennast vildikatega :)
Maibriti sünnipäeval hakkas Sander ka potil käima. Millegipärast läheb ta aga ise potile vaid siis, kui ta palja pepuga on. Nii kui püksid või mähkmed jalga paned, teeb püksi... See vist oli Maibritiga ka algul nii....
Sander on väga hea isuga. Üldiselt sööb ta kõike, aga neid toite, mis talle väga maitsevad, sööb ta isegi Andresest rohkem. Ausõna. Me ikka imestame, et kuhu ta selle toidu kõik mahutab. Tal on küll kena punnkõht aga nende koguste jaoks, mis ta ära sööb, on see mu meelest ikka liiga väike. Ja viimase aja lemmikjoogiks on Sandril tee. Minusse :)
Nagu kõik poisid, on ka Sander suur autofänn. Ükskõik mis pilti me ei vaataks, kui seal on üks pisikenegi auto, siis muu jaoks silmi ei jätku.
Juttu Sandril veel palju pole. Põhiliselt on ta ära õppinud need sõnad ja fraasid, mis talle endale kasulikud on, näiteks "komm", "suhkur", "ei taha tuttu" jne. Sõnade vähesuse kompenseerib Sander aga intonatsiooniga. Ta oskab öelda vähemalt viie erineva intonatsiooni ja varjundiga sõna "jaa". Sõna "aitäh" kasutab ta aga alati, kui sobiv hetk ja vajadus tekib. Sõnu tuleb aga iga päevaga juurde, nii et loodetavasti räägib ta varsti meile kõigile arusaadavas keeles.
Sander tahab aidata. Ta on abiks nõude kappi panemisel, koristamisel ja kastmisel. Anna ainult käsk kätte ja Sander juba vudib.
Maibrit on Sandrile suur eeskuju. Sander ahvib kõike järgi, mida Maibrit ees teeb - seda on vahel nii armas vaadata, kui ta endale ülejõu käivaid jõu- ja ilunumbreid teeb :)
Sander on ka täielik melomaan - ta paneb alati muusika taustaks mängima ja nii kui mõni rütmikam lugu tuleb, siis Sander ka tantsib. Tal on see puusanõks kohe kaasa sündinud. Kui me Maibriti kevadpeol käisime, siis pidi Sander lausa mu sülest maha kukkuma, sest hakkas nii hoogsalt laval toimuvale kaasa elama.
Sandri täpseid tehnilisi näitajaid ma veel ei tea, sest pole perearstil käinud. Sander kaalub umbes sama palju kui Maibrit, 13 kg ringis ja on pisut alla 90 cm pikk.
Selline ta on, meie väike armas Siilipoiss!
Margus proovib ise ka, millega lapsed peavad hakkama saama :)
Helen õpetab Maibritti, kuidas hüppenööriga hüpata
Ati sätib soengut
2 ja 4
Sander ja Albert jalutuskäigul
Näo joonistamise mäng
Igaüks vastavalt võimetele
Kui hoov on täis turskeid mehi, tuleb neid vajadusel kasulikult rakendada :)
Kelluke lükkab peo käima :)
Above I described Sander, but I am too tired, to translate all of it. Lets just say, that two year old Sander is a really sweet boy. He speaks only a little but learns a new word every day. He eats a lot and his favorite drink is tea (like mine). When he does something he knows I wouldn't approve, he knows how to look at me and smile so I can't get angry :) Sander's best friend is Maibrit and they like to play together.
We are really lucky to have Sander - he is like sun, lightens everything and everybody up!
20 kommentaari:
Palju õnne sünnipäevaks!
Õnnesoovid!!! Ja ilmaga teil tõesti vedas. Me tähistasime laupäeval Norakese 4. sünnipäeva (kuudest siis jutt muidugi) piknikuga ja paremat ilma ei oleks osanud tahtagi!!
Õnnesoovid! Väga meeleolukad pildid.
Ma olen alati kadestanud inimesi, kellel on suvel sünnipäev. :)
Palju õnne! :)
Ja kelluke oli tõeline magnet. Mul kohe suveks idee olemas, kui oma peres sünnipäevatamiseks läheb. Ja lapsed lasteks ... endalgi oli nii äge ikka jälle laua alt varjust kastist uus purk võtta, see klõpsti lahti teha ja siis tähtsa näoga õues ringi käies seda "limpsida" ;-)
Palju õnne! :)
No tõesti suur poiss, alles see ju oli, kui sa suure kõhuga liikusid, ja siis sülelapsega...
Meie pidasime pühapäeval sünnipäeva ja siis oli juba parajalt kõrb :)
Ja üliväärt on need ristiisad, kes mänge korraldavad. Meil oli selline puudu ja mina üksi eriti ei jaksanud ;)
Palju õnne! Teie pere lapsed on tõepoolest imearmsad. :)
Palju õnne Sandrile! Nii armsasti oled kirjutanud, võttis kohe muigama ja kaasa elama siin töölaua taga :) Väikesed koerused kuuluvad õnneks iga pisikese inimese juurde ja teevad ta veelgi armsamaks.
Oh, how nice to have possibility to read a little bit in english too. Thank you very much!
Sounds and looks great!
Palju õnne Sandrile!
palju õnne Sandrile ja Teie toredale perele !
Palju õnne sünnipäevaks Sandrile!
Aitäh!
Bliu one! pisikesele poisile ja tema vahvale perele!
Palju õnne!
Ma ütlen ausalt, et Sinu blogi on üks väheseid, kust ma ahnelt ka pereelulisi postitusi loen, sest teie pere ja elu tundub nagu muinasjutt! Selline pere- ja kodumudeli ideaal, millisest igaüks on unistanud. Väga julgustav lugeda, et ideaal on täiesti võimalik ka päriselus :) Sa oskad muidugi ka kõik nii armsasti kirja panna, et see armastus ja ideaalsus kandub ka lugejateni. Kõike kaunist teile ka edaspidi!
Meite pere poolt ka palju-palju õnne!
Ja suur oli mu rõõm värsket Eesti Naist uurides ... :)
Palju õnne!
Palju õnne lastele ja vanematele ka.
Ma olen ahminud vaadata suure vaimustusega neid pilte, kus on näha kasvõi nati-natikene Teie kodu. Kõige vapustavam pilt oli jõulu ajast ning nüüd iga uut postitust nähes loodan salamisi, et äkki lubatakse nüüd jälle kasvõi veidike Teie koju piiluda.
Huvi on mul sügavalt isiklik, sest renoveerimine hetkel oma maakodu ning igasugu imelistest kodudest piltide vaatamine on praegu minu lemmiktegevus.
Võibolla ma tahan tungida liigselt Teie kindlusesse (mis siis, et fotode vahendusel), kuid ma hüppaksin õnnest lakke kui sa tutvustaksid mõnes postituses oma kodu.
Tegelikult ma ei jõua ära imestada, et kuidas pole ükski koduajakiri Teid üles leidnud. Mõne maakodude/suvilate suvisesse erinumbrisse sobiksite ju ideaalselt.
Edu.
Aitäh teile :)
Nelli - meie kodu on veel pooleli-pooleli :) Kuna Andres siin ise nokitseb, siis arusaadavalt ei jõua kõike korraga valmis. Sest on ju ka palgatöö ja lapsed. Ja parem ongi natukese haaval teha, siis jõuad rohkem mõelda et kuhu ja mida ja kuidas.
Aga oma kodust postitust teha - ma ei tea, see on mulle natuke nagu edvistamisena tununud. Muude asjadega edvistamist ma nagu ei pelga :) Pealegi - nii palju on veel teha, nii majas kui aias :)
Postita kommentaar