MY ENGLISH BLOG

kolmapäev, aprill 14

Tähistaevas

Täna ma pikka juttu ei tee. Lihtsalt tahtsin öelda, et ärge magage maha praegust ideaalset aega tähistaeva imetlemiseks. Kui ma oma keskkooli füüsika tundidest õigesti mäletan, siis on just aprill ja oktoober need kõige paremad ajad tähistaeva imetlemiseks. Igal juhul on praegu aprill ja kui ma oma aknast hetkel taevasse vaatan, siis pean tõdema, et midagi võimsamat ja ilusamat on raske ette kujutada. See tõstab kõrgemale maistest mõtetest, kohe palju-palju kõrgemale. Nii et kui linnasudu imetlemist segab, siis tehke üks väike südaöine väljasõit :)
Ja alati kui ma tähistaevasse vaatan, on mul tunne, et mu isa vaatab sealt kuskilt vastu...

10 kommentaari:

villapeikko ütles ...

Nüüd tuli küll pisar silma kui viimast lauset lugesin.
Tähistaevas on tõesti eriline.

segasummasuvila ütles ...

Mulle kiikavad tähed taevast otse magamistuppa. Polegi vaja enamat kui end voodile visata ja kaeda. Nojah, õues mahub tähekesi vaatevälja korraga rohkem. Seep see on kui ei ela keskpaika linna :D
Ja kodused kassisilmad ei kao kuhugi kaugele ära ...

Helena ütles ...

Mulle on eriliselt meelde jäänud üks augustiöö - siis oli suur tähesaju aeg ja nii sai öösel 1-2 ajal lihtsalt maapinnal pikali olla (oli hästi soe) ja paksult tähti täis taevat vaadatud koos isa ja ühe tuttavaga, keda kahjuks enam ei ole....Ja langevaid tähti nähes sai ikka õige mitu soovi kosmosesse edastatud :-)

Katrin ütles ...

Muideks, kuna mul on nii ema, kui õde suhteliselt hiljuti "teisele poole" läinud ja seetõttu olen eriline hinge-huviline siis ma võin Sulle oma kogemusest (ja John Edward'i show (Reality TV) vaatamisest ning esoteerilise kirjanduse uurimisest)kinnitada, et lähedased ongi sinuga edasi. Näevad ja kuulevad kõike olulist mida Sa teed ja mis Su elus toimub. Ja annavad Sulle ka jõudumööda väikeste signaalidega oma kohalolust märku. Tuleb vaid tähele panna ja tänulik olla! :) Näiteks- minu ema oli maailma suurim toalillede armastaja, keda ma iial teadnud olen, eksju, ja mõned aastad tagasi kinkis ta mulle ühe kaktuse, mida koos lillepoes käies endale soovisin. Noh, ma ei ole eriline "rohenäpp", eksju niisiis ma polnud kunagi näinud seda kaktust veel õitsemas. Vaeseke oli suurest põua ja uputusperioodide vaheldumisest isegi triibuline. Mu ema suri umbes kuu aega enne seda kui jäin oma poega ootama. Kuna mu korter on väike ja enamus elu toimub elutoas ja ka see katus on elutoas, siis ei möödu päeva, mil ma teda ei näeks. Uurisin teda pea iga päev hoolikalt, sest ootasin neid pagana õisi niiväga. Kui me lapsega haiglast koju tulime oli seesama kaktus minu suureks üllatuseks paksult õiepungi täis!!! Skeptikud öelgu mistahes, aga ma tean, et mu ema andis mulle nii märku, et tal on oma esimese lapselapse üle väga hea meel ja et ta hoiab nii meil, kui temal silma peal. :)

Krentu ütles ...

Oh, Katrin.... nüüd sa panid mind lahinal nutma.....
Kui me siia maale tulime esimest korda, siis kui see koht polnud veel meie "omaks" saanud, "kasvas" siin üks vana pihlakas. Kasvas jutumärkides, sest ta oli tegelikult pikali, tormi poolt maha murtud, aga elas veel pikali kasvades olles edasi. Murdunud koha pealt aga oli hakanu kasvama kaks noort pihlakavõsu. Vana pihlakas heitis hinge kohe sellel samal sügisel, kui me selle maja uuteks asunikeks saime, noored pihlakad kasvavad edasi. Mina tõlgendasin seda niimoodi, et see vana tädi, kes siin enne meid elas, hoidis niikaua oma kodul silma peal kuni meie üle võtsime. Siis ta sai rahus lahkuda oma uude koju jättes majapidamise meie hoolde.

soodomakomorra ütles ...

just like Pippi.
ainult temal istus pilve peal ema.
eks nad nüüd seal su isaga kõrvuti jalgu kõlgutavad ja maailma asjade üle arutavad:)

Anonüümne ütles ...

Oled Sa vaadanud, kus Su kodutaevas Suur Vanker, Põhjanael vm tähtkuju asub? Ma tean täpselt, et kui seisan Nabala väravas, siis Suur Vanker on keldri kohal ja Väikese Vankri saba on vana puukuuri kohal. Nii on ka kodust kaugemal olles alati tunne, et ta on siinsamas ja sa tead täpselt kuidas ta paikneb.

Ja isa on palju lähemal kui sa üldse arvata oskad.

m.

Pesukaru ütles ...

Katrini kommentaar ajas minu ka nutma. Ja absoluutselt usun, et sellised asjad on võimalikud.

Kairi ütles ...

Meie maailm on ilus paik ja siinsed postitused ja kommentaarid annavad tunnistust, et siin elavad ilusad inimesed.

Ma näen ka oma voodist läbi männilatvade tähti ja neid vaadates tuleb alati hinge rahu ja teadmine, et kõik on hästi, me ei ole siin üksi ja meie üle valvatakse.

Anonüümne ütles ...

Krentu ja Katrin, suur tänu selle postituse ja kommentaari eest. Ma loodan et minu inglipoiss on ka minuga. E.