Pages

reede, juuni 29

Linalaps

Kui lapsed sünnivad, siis turunduse kontekstis sisened justkui täiesti uude tarbija-sihtgruppi. Järsku tekib vajadus kümnete ja kümnete erinevate vidinate järele - alustades kõigile tuntud vankrist lõpetades beebimonitoride ja mängukaartega. Enamus asju on poes laias valikus ning enne esimese lapse sündi pole õrna aimugi, mida tegelikult siis ka vaja on. Sest tõenäoliselt ei lähe kõiki vidinaid vaja aga sama tõenäoliselt on osad asjad väga vajalikud. Konsulteerides kogenud emadega võib saada väga vastakaid arvamusi. Näiteks see, kelle laps üldse vankris ei maganud, arvab, et vanker on kõige mõttetum ost.
Minul on selles mõttes vedanud, et sõbranna Krista on minust lastega pool aastat ees ja tema on enamasti juba kõik uurimistöö ära teinud. Kui ma näiteks hakkasin Maibritile ratast ostma, siis küsisin Kristalt, milline tuleb osta ja ei hakanud ise uurimise peale üldse aega raiskama. Samas, lapsed on erinevad ja vajadused kohati ka. Siiski olen üritanud enne järgmise vidina ostmist kümme korda mõelda ja ükskord osta. Sest asju on niigi palju.
Teise lapse puhul on asi eriti lihtne - kõik asjad on esimesest lapsest olemas ja sa arvad väga täpselt teadvat, mida on ja mida pole vaja. Paraku ei ole teine laps sugugi esimese koopia ning ka olukord on teine - lisaks beebile tuleb hoolitseda ka suurema lapse eest ja jooksmist on rohkem. Seega ilmneb, et sa ei teagi nii hästi, kuidas käituda ja millised abivahendid kõige kasulikumad oleks. Kui esimest last võisid tund aega vankris magama kussustada, siis nüüd pole seda vaba tunnikest kuskilt võtta. Või kui näiteks beebi ikka järjekindlalt emme süles tahab olla aga suurem laps tuleb näiteks söögitoolilt alla aidata või potile assisteerida, siis jääb üks paar käsi puudu. Esimesed päevad kahe lapsega kodus tundusid mulle täiesti lahendamatu võrrandina.
Nüüd ma siis jõuan jutu ivani ka. Et meie puhul lahendas võrrandi kandelina. Juba Maibritiga käisin seda vaatamas, aga siis tundus, et ma seda ikka ei vaja. Nüüd aga läksin sirgjoones Linalapse poodi ja ütlesin, et palun mulle üks trikoolina. Andres vaatas lina küll algul sellise pilguga, et tõenäoliselt jälle üks mõttetu vidin, aga nüüd, kui ta seda mul kogu aeg seljas näeb, tõdeb, et vaat kus oli kasulik ost. Sest lapse kandelina on andnud minu praegusele elule täiesti uue kvaliteedi. Sander on linas äärmiselt rahul, tavaliselt jääb ta seal kohe magama. Minul on väga mõnus olla, kui ta mul nina all nohistab. Ning kõige olulisem - mul on käed vabad ja ma saan enamus vajalikke toimtusi tehtud. Tasapisi õpin uusi ja uusi toimetusi koos linalapsega tegema. Nädalapikkuse linatamise jooksul oleme juba kaks pikka jalutuskäiku teinud, käinud muuseumis, pidanud jaanipäeva, kooki teinud, rahustanud maha üleväsinud lapse... Ma ei tea, kuidas ma Maibriti ajal üldse ilma linata sain...
Kuna mul juba teatav emakogemus on, siis tean, et see, mis on ideaalne praegu, ei pruugi näiteks kuu aja pärast üldse ideaalne olla - olukorrad muutuvad kiiresti. Seega ütleksin, et meie praeguse hetke elu on lina küll väga mugavaks teinud ja niikauaua, kui ma Sandrit tassida jaksan, kannaksin teda hea meelega kogu aeg linas. See füüsiline lähedus oma lapsega on väga mõnus ning "lisa paar" käsi lahendab ka kahe-lapsega-üksi-kodus-võrrandi.

6 kommentaari:

Epu ütles ...

Täpselt sama seis siin, et lina päästis meie elu ka. Superrahul on kõik osapooled. Ja gaasid tulevad seal ka paremini välja :)

krista ütles ...

Sander on veel pisike ja kerge, aga meie Keit juba paras paksuke ;) ja talle meeldib hirmsasti niheleda. Sellest hoolimata on kõhu peal ka tema lemmikkoht. Aga ükspäev püüdsin põrandat pühkida ja kuidagi ei õnnestunud. esiteks tahtis tema koguaeg vaadata mis asi see seal põrandal on ja mina ei näinud üle tema, mida ma seal teen... vehkisin siis niisama tema rõõmuks harjaga, millest ta ise hea meelega kinni hoidis, kah lõbus tegevus :)))

Aga ma vaatan, et järgmiseks tuleb see aeg, kus on igat asja 2 vaja... näiteks kiike :))))
Kui siis mitte oma lastele, siis kahele sõbrannale kindlasti!

Merle ütles ...

Lina jagub kauaks, võin ma öelda. Mu pesamuna on juba pooleteise aastane, aga ikka tassin teda, praegu küll juba Patapumiga. Sest eks see lina-maailm on täpselt samamoodi üles ehitatud, nagu muu turundus, et kõigepealt trikoolina, siis kootud, siis patapum ;) Ja emme muskli kasv on võrdelises seoses beebi kasvuga, seda võin ka öelda ;) Sest me pesamuna kaalub umbes 13 kilo, pakun ;) Ja ehkki ma enam päevast jalutuskäiku temaga Patapumis teha ei suuda, siis vajalikud tund-paar ikka jõuan. Ilusat lapsekandmise aega!

maris ütles ...

krista, harjaga? kas teie kodus on üks uus vidin? varem oli seal peres ainult tolmuimeja.
meie leevike istus ka terve esimese aasta ja natuke peale linas, aga kui kõndima hakkas, siis enam ei viitsinud seal olla. nüüd mõnikord jälle tahab, aga mina ei jaksa eriti vedada. aga pisike linas nohisev imik on küll mõnus...

Inx ütles ...

Sama siin. Lina on tõeliselt suurepärane vajalik vidin :) Meil 8 kuud kogemust ja olen ülimalt rahul. Kõik kärud seisavad tarbetult. LInaga on mõnus liigelda, linaga on mõnus sööta. Ma olin juba rasestudes veendunud, et selle lina ma ära proovin ja see oli igati õige otsus.

Katariina ütles ...

Ma võtsin rõngaslina nüüd suvel taas kasutusse ja elu on lihtsam :-) (kuigi teine teema on, miks peaks nii suurt last üldse süles kandma, aga..). Nüüd jään ootama lihaste kasvu.