Minu uus kampsun. My new cardigan.

Sissejuhatuseks pean minema tagasi aastasse 95, kui ma käisin keskkoolis ja suvevaheajal töötasin Pirital jäätise ja hamburgeri putkas. Putkapidaja tegeles lisaks putkamajandusele ka kaltsumajandusega. Sellel ajal polnud linnapeal veel eriti second hand poode näha ja seda põnevam oli meil, kes me saime eelisjärjekorras suuri kaltsukotte tuuseldada. Neid kotte nimelt hoiti sealsamas meie putka tagaruumis ja kui oli vihmane päev ja rannalisi vähe, siis sai aega kaltsude sorteerimisega sisustatud. Ja sealtsamast kaltsukotist leidsin ma oma elu esimese nahktagi. Varrukad olid küll pisut lühikesed aga järgiandmise ruumi neil natuke oli ja nii käisin välja ma oma päevapalga ja sain õnnelikuks nahktagi omanikuks. Ja küll sai siis sellega käidud! Kogu ülejäänud keskkooli aja, ülikooli aja ja isegi tööl. Kuni ühel hetkel sai mul temast ikka üsna kõrini. No mood ikka ka muutus natuke ja ühel hetkel tundus ta liiga lai ja ma panin ta kapi tagumisse nurka.

Siis jäi aga minu garderoobi üks suur tühi koht, millele ma täidet hakkasin otsima. Paraku olid taskukohased tagid kõvad, valet värvi ning saja meetri pealt tuntava naha haisuga. Ilusad jäid aga väljapoole minu eelarvet. Nii ma ikka käisin lahtiste silmadega mitu head aastat ringi, kuni viimasel sügisel juhtusin kogematta Zarasse. Ja mis ma näen - stangel rippus õiget värvi, õige tegumoega, täiesti paras, pehmest nahas, mittehaisev ja allahinnatud nahktagi. Kuigi mul polnud üldse plaanis raha raisata, ostsin ma selle sedamaid ära, sest teadsin, et vastupidisel juhul jään ma eluks ajaks kahetsema :D

Selleks, et meie kliimasse ideaalselt sobiva nahktagi kandmisaega pikendada, on vaja aga ka ühe väga sooja kampsunit, mida sinna alla panna. No mul oli paar tükki, aga need pärinesid minu eelmisest elust ehk ajast enne lapsi ja pehmelt öeldes oli mul neist kõrini.

Juba ammu olin ma selle imeilusat lillat tooni lõnga Liannist ära ostnud, küll ühe hoopis teise kudumi tarbeks. Paar nädalat tagasi aga, kui ma tänu oma emale, kes meil lapsi vaatamas käis, oma palgatöö oodatust palju varem valmis jõudsin, otsustasin selles suures "mul on natuke aega üle" eufoorias ka midagi iseendale kududa. Mõeldud, tehtud.

Kudumist alustasin kaelusest, varrukad kudusin ringselt, taskud eraldi. Vaatamata mõningatele kahtlustele, mis mul kudumise käigus tekkisid, a la kas see kampsun ikka mahub üldse minu nahktagi alla, tuli välja just selline kampsun, nagu ma olin vaimusilmas ette kujutanud. Ehk oleks võinud natuke laiem olla, aga nii pole ka viga. Ja kohe, kui ma olin vardad käest pannud, tõmbasin kampsuni selga ja läksime lastega linnapeale laiama. Ja ka peale proovikandmist võin öelda, et kampsun sai täpselt paras.

Tehnilised andmed:

Lõng: Simpson, 9 tokki, toon 540, Liannist

Vardad: 8 mm ring- ja sukavardad

Muster: oma

Nööbid aitas Maibrit valida:)

Ravelrys
My relationship with leather jackets is long and friendly. The climate in Estonia is quite windy, cold and often rainy. So a leather jacket is quite perfect garment for our climate. And if you put a warm cardigan under it, you can wear it until the snow comes down. I had some long and warm cardigans in my wardrobe but they were an oldies and I desperately needed a new on. So one day when I had finished my work earlier than expected, I crabbed this bulky yarn and 8 mm needles and started to knit something for myself. I knitted this cardigan top down and it was a really quick project. It came out exactly like I had planned and I am pleased with it. And because we have quite cold weather right now, I have already wore it.

Technical notes:

Yarn: Simpson, 9 skeins, shade 540, from Liann Lõngad

Needles: 8 mm circular and dpn

Pattern: my own

In Ravelry