Kursus

Alustuseks ütleks, et viimasest sissekandest alates on nii põnevaid asju juhtunud ja huvitavates kohtades käidud ja nii palju inspiratsiooni saadud, et ei teagi kohe, mida kirjutada ja kuidas, et segapudru ei tuleks.

Kõige põhilisem asi oli kursus. Auhinnaks saadud disainikursus Soomes. Toimus reede-laupäev-pühapäev Turus. Kursuse idee oli selles, et ka oma esimese elu ära elanud asjadest saab igasugu lahedaid asju teha. Et on vaja ainult ideed. Kursuse läbiviijateks olid kolm kunstnikku, kes tutvustasid erinevaid disainereid, kes kasutavad oma kunsti loomisel vana kola. Kaks kunstikku kuulusid Secco tiimi. Seejärel pidime oma aju rüdama ja välja mõtlema võimalikult palju asju, mida meile kätte antud vanadest asjadest teha. Näiteks anti meie grupikesele vana king ja siis me mõtlesime umbes kümme asja, mida sellest kingast saaks teha. Lõpuks lasti meid ka töökodadesse, et me saaksime oma tekkinud inspiratsioonipuhangul vallanduda lasta. Valida oli, kas minna tekstiilikotta, kus olid kangasteljed ja õmblusmasinad või siis nn puutöökotta. Ma muidugi valisin puutöökoja, sest õmmelda saan ju kodus ka. Ausalt öeldes kujunes see puutöökojas askeldamine ünsa väljakutusuvaks, sest kui ma ei tea eesti keeleski tööriistade nimetusi, kuidas ma saan siis ainult soome keelt valdavale meistrile selgeks teha, millist tööriista mul parasjagu vaja on. Ma pole peale haamri ja mingi näpitsate moodi asjade kungi ühtegi taolist tööriista käes hoidnud, nii et kuskile sae juurde uisapäisa ikka ise ei tormanud. Õnneks Maibrit otsutas just õigel hetkel lõunauinakut teha, nii et Andres sai mulle appi tulla ja selgitas põhilisi töövõtteid ja andis mõne hea vihje.

Et kus see Andres sinna sai? Kuna Maibrit on veel ikka tissilaps, siis arusaadavalt ma ei saanud ilma temata kursusele minna. Algul ma arvasin, et ma ei lähegi sinna, aga Andres ütles, et ma pean minema ja ta võtab puhkust ja tuleb sinna Maibritti hoidma. Nii et siis kui mina puurisin ja saagisin, jalutasid nemad rõõmsalt mööda Turu linna ja hängisid hostelis. Hängimise käigus tutvus Andres pea kõikide hostelikülastajatega. Ühed külalised olid isegi eestlased, töömehed, kes ehtiavad Turus maailma suurimat laeva. Kas ei kõla suursuguselt! Ja see laev peab kolme nädala pärast valmis saama. Käisime isegi oma silmaga vaatamas seda uhkust. Freedom of the Seas.

Kursus oli üliinspireeriv ja ülilahe. Mina tegin muidu postkasti, aga kuna pilt on Andrese arvutis ja Andrest hetkel njetu, siis ma pean täna ainult jutuga piirduma. Ja nüüd ei raatsi ma üldse mitte midagi ära visata!


Pildid: Mina saagimas ja värvimas ja lõpuks oma postkastiga. Kuna aega oli suhteliselt vähe, siis mingit väga suurt tööd ei tasunud ette võtta. Neile soomlastele meeldib väga tihti teha pikki kohvipause ja lõunaks oli suisa kaks tundi varutud! Mina oleks tegelikult hea meelega lausa hilisõhtuni seal töötoas meisterdanud. Sest sellist hästi varustatud töötuba ju nii kergelt ei leia! Vaadake kui vinge värvimise süsteem seal oli! Pane aga värv topsikusse ja muudkui pihusta!
Postkasti tegin vanast prügikastist ja kastrulikaantest. See on selline suvekodu postkast. Algul ma mõtlesin, et need tööd jäävad sinna aga hiljem selgus, et ikka igaüks saab oma töö endale. Oleks ma seda teadnud, oleks ma "Mail" asemel "Post" kirjutanud. "Posti" küll ei tahtnud kirjutada. Ja siis ühel pildil on see tulevane Kariibi mere uhkus.