Karupüksid tegin ema juhiste järgi. Kudusin kaks toru, otsast kudusin ringi lahti. Kahe jala vahele kudusin ruudukujulise lapi. Kuna mul karupükste kudumise kogemus puudub, siis tulid need esimesed ikka nati mitte nii, nagu plaanitud aga mitte ka nii hullud, et harutama peaks. Vahetükk oleks pidanud olema väiksem ja pükste "kehaosa" pikem. Nüüd võib Maibrit siis palitu ja seelikuga käia, kartmata külmetumist - karupüksid said paksud ja soojad.
Järgmiseks plaanin endale suvekampsunit kuduma hakata. Valge Novita Tennessee on juba eelmisel suvel valmis ostetud. Iseendale kudumisega on aga alati probleem. Ühest küljest tahaks kududa midagi sellist, mida oleks põnev teha. Teisest küljest peaks aga tegema sellise, nagu mul vaja oleks ja mida ma ka kannaks ning mis sobiks minu teiste riietega. Sellistele kriteeriumidele vastav kampsun on aga tavaliselt igav kududa... Siiski on iga uue asja kudumsega alati tore algust teha - idee on värske, lõng on uus, tüdimust pole veel peale tulnud.
4 kommentaari:
kui alustatav kudum ei sobi teiste riietega, hangi juurde teisi riideid ;-)
(siis saad nende teiste juurde veelgi midagi kududa.)
karupüksid on vahvad, täitsa päris!
Märkasin kinnastel nööri ... tegin minagi Arturi kinnastele ilusasti nööri ka, aga ... pärast esimest päeva harutasin nööri kinnaste küljest ära, sest hetkel oli see pigem segav element kui abiks. Artur ei saanud üldse aru, miks need kindad nüüd ära ei tule ja niimoodi varruka otsast rippuma jäävad. Eks järgmisel hooajal üritame uuesti.
Nööri heegeldasin veel niimoodi kahest lõngast parralleelselt/kordamööda ketina, kuigi mul oli käepärast vaid üks sama lõng mis ise oli kirju. Aga niimoodi oli palju põnevam ;-)
väga armsad karupüksid :)
very cute pic
Postita kommentaar