Natuke teistmoodi päev

Täna oli selline kummaline päev - asjad olid teistmoodi kui tavaliselt ja inimesed käitusid ootamatult.
Kõigepealt ärkas Maibrit üles kell pool viis hommikul. Nimelt haukus üks koer õues ja Maibrit, kes alati koera haukumise või lihtsalt koera nägemise peale haukuma hakkab, hakkas läbi une haukuma ja ajas ennast nii üles. Poolteist tundi üritasin teda magama saada, aga tulutult. Tõusime siis kell kuus üles, mina, by the way, polnud veel magada saanudki selleks ajaks, sest mul on päevakava sassis. Kui ma kell üheksa arsti juurest koju jõudsin, oli Maibrit juba uuesti magama läinud ja ma ühinesin temaga. Tõusime kell üks ja ma olin täitsa segaduses, mida talle süüa teha. Sest putru oli ta ju kell kuus juba söönud, samas tundus nagu hommik veel olevat. Hakkasin siis kohe hommikumantlis lõunat tegema.
Kui me parasjagu teist lõunauinakut tegime, helistati mulle ja vabastati mind pea kuu aega piinanud murest. Imelik on kohe olla nüüd. Selline tunne, et täna algas uus aasta...
Õhtul pidin minema kingsepa juurde ja poodi. Parkisin oma auto natuke liiga ligidale teisele autole ja kuigi ma püüdsin väga ettevaatlikult ennast uksest välja vingerdada, läks mu autouks vist siiski natuke vastu kõrvalolevat autot. Igatahes nii vaikselt, et mina seda küll tähele ei pannud. Juhuslikult tulid just autoomanikud tagasi ja ma sain väga tigeda noomituse osaliseks "Teie autouks läks vastu meie autot!!!". Kusjuures õiendaja oli noor naine ning minu meelest tema mees tegi väga ruttu et autosse saada, vist oli piinlik oma naise pärast. Küllap ta hiljem siis seletas talle, et kui autol on selline plastikriba küljepeal, mis iganes ta nimi ka poleks, nagu nende autol oli, siis on nende autoke ilusti kaitstud teiste autode uksepuudutusest. Noh, võibolla oli sellel naisukesel täna väga paha päev... Ma tundsin ennast tõelise ülbik-autojuhina, kuigi ma tavaliselt püüan liikluses eriti viisakas olla ja tavaliselt pargin ka ikka mõistlikult.
Kui ma kingsepa juurde läksin, et Andrese uutele kingadele pooltallad lasta panna, siis kingade hinnasilti nähes õhkas muidu väga vähese jutuga kingsepp, et "päriselt olid ka nii odavad või?!". Ma viisin ta siis kurssi hetkel poodides käimasolevate allahindluskampaaniatega. Minu jaoks oli selline teemaarendus kingsepaga üsna ootamatu ja naljakas :) Sest ta on tõesti äärmiselt vähese jutuga aga selle eest kuldsete kätega noor mees.
Peale seda suundusin Reserved poodi, kus mulle langes osaks väga personaalne teenindus. Poemüüja käis pidevalt minu juures ja rääkis, et vot seda asja on meil veel seda ja seda värvi ja et kas ma toon teile. Ja siis kui ma proovikabiinis olin, tuli kardina taha ja ütles, et kuidas teile sobib ja kui midagi on vaja siis ma olen kohe siinsamas.... Mul hakkas natuke imelik kohe. See oli siiski Reserved mitte Boss või Calvin Klein. Pealegi eile, kui ma kaks minutit enne üheksat Zara sabas seisin, siis müüja hüüdis enne igat klienti nõudlikult "Järgmine!" ning nutserdas ostu kibekiirelt kilekotti. Ta liigutas ennast superkiiresti, aga sellise tormamise peale tekkis küll natuke tunne, et "palun vabandust et ma teid tülitan" :) Ma olen täheldanud seaduspärasust, et mida suurem allahindlus või soodsam pood, seda ülbemad müüjad... välja arvatud muidugi Lasnamäe Centrumi Reserved, kus ka, muide oli allahindlus :)
Ma arvan, et tänasest mitmekülgsest sotsialiseerumisest jätkub kohe mitmeks päevaks ja võib rahulikult kodus istuda ilma kuhugi kibelemata. Pealegi saan ma nüüd kohe vabamalt hingata :)