
Tere! Me oleme maal!!! Ma olen nii elevil selle pärast et paneks kohe iga lause lõppu hüüumärgi:)
Juba ammu andsin Andresele lubaduse, et kui lumi tuleb maha, siis me tuleme temaga koos maale. Muidu ta käib üksinda vahest, võsa lõikamas ja metsas jalutamas. Õnneks olid meil seekord abilised, kes käisid päev varem kütmas, muidu oleks see tulemine natuke keeruline olnud. Tavaliselt takerdubki see meie talvine maaletulek minu pessimismi taha. Eelmisel aastal Maibrit ju veel talvel ei kõndinud ja siis ma hädaldasin, et mina ei saa sellisesse külma kohta roomava titega tulla. Aga nüüd on Maibrit meil suur tüdruk juba ja takistusi polnud.


Siiski tundub mulle, et kõige õnnelikum on maaletuleku üle Andres. Ta saab jälle metsas käia ja oma kraave mõõta, mida ta plaanib süvendama hakata ja üldse igasugu plaane teha. Siin maal on ta nagu päris Vargamäe Andres kohe. Ainult et minule ta kõrgeid laudu ukse ette ei pane, millest üle peab astuma. Vastupidi, ta püüab mu elu siin väga mugavaks teha, et ma ikka tahaks maale tulla ja siin olla.
Ja seda pole vaja vist öelda, et lund on tohutult. Maibrit ei saa üldse õues kõndida ja mind ajab ka võhmale. Aga suurtest akendest on ka tore seda talve vaadata. Idüllist on veel puudu värsked kuklid, aga ehk ma teen neid siis järgmisel korral. Plaan on varsti jälle siia tulla. Sest siin on lihtsalt nii mõnus. Ja ei taha küll klišeetada, aga tõepoolest kulgeb aeg ja olemine maal ikka hoopis teistmoodi.

6 kommentaari:
Ilus! Ausalt - ilus. Nii tekst kui pildid. Kohe mõnus oli lugeda ja vaadata.
maal olemine on sellisel ajal ja sellise ilmaga ainuvõimalik tegevus! silm puhkab ja meel puhkab ja üldse on hiigalamtore olla!toredat maalolemist!...ja pildid on jälle muidugi suuuurepärased
KADEDAKS AJATE!
Karupükse ei saanudki jalga, kuigi kaasas olid küll :)
ilus paks talv teil seal!
ja ma peaaegu tundisn kuklilõhna:)
Väga vahva maakodu - eriti tore on see lumes sumpamise foto!
Postita kommentaar