Peod peetud, aeg käsitööks

Selleks korraks on siis nüüd kõik peod peetud. Viie nädala jooksul neli pidu - väsitab täitsa ära kohe... Praegu on selline pingevaba tunne, et midagi ei pea tegema kui ei taha ja võib niisama lebotada. Ei pea ühtegi menüüd koostama ega poest suuri kotte koju vedama. Iseenesest mulle meeldib väga kui külalised käivad ja meeldib ka vaaritada aga mitte nii tihti. Ja esimest korda ma ei tea mis aja jooksul vikasime me kuuse välja kolmekuningapäeval, nagu korralikud kristlased.
Viimasel ajal olen väga kudumise lainel - mitte et ma siis nüüd nii palju kooks aga kogu aeg mõtlen, mida ja millest kududa. Kahjuks ei laeku minu postkasti viimasel ajal enam kudumisajakirju - ei Novitat, ei Vogue Knittingut... mis sest et tellitud need on. Hakkasin Novita Tennesseest kampsunit kuduma aga harutasin kõik üles. Sest ma ei oska seda lõnga kududa - jääb kuidagi hõre ja ebaühtlane, mis sest, et vardad võtsin soovitatust number väiksemad. Võibolla oli ka probleem selles, et hakkasin esi- ja seljatükke koos tegema ja see asi läks nii raskeks käes hoida, et seetõttu ei tulnud ühtlane kude. Edaspidi jään ikka tükkide kokkuõmblemise juurde - väiksemat tükki on kergem kududa. Võibolla siis lasteasjade puhul võib ilma õmblusteta kudumist proovida.
Nüüd otsustasin siis mustast Novita Jasminist Forecast kampsunit kuduma hakata. See kooskudumise blog annab ka palju tuhinat juurde. Siiski ma end sinna kooskudujaks pole pakkunud, sest teadagi olen ma üliaeglane kuduja. Seda kampsunit on põnev teha - alustada tuleb kudumist kaelaaugust, lisaks pakub palmikute-nuppude kudumine kerget väljakutset. Eks siis vaatame, mis sellest asjast saab, praegu olen ikka väga alguses alles. Starsky on ka hinge peal... aga ikka üks asi korraga... või siis paar.... või kolm...