Laupäeval käisin Kullaketrajate kevadkokkutulekul. Väga tore üritus oli - toredad inimesed, väga ilus koht, loominguline fimo-workshop... Lahe on kohtuda inimestega, keda nagu tunneks, aga kohtunud nendega "päriselt" pole.
Fimoga olen ma juba enne laupäevagi kodus jõudu katsunud aga kuidagi on selline tunne, et see pole nagu minu jaoks - värvidega panen täitsa metsa ja pole nagu ise rahul. Samas, ma veel üritan ja ei anna alla. Lisaks - näha Manni ja Kajakat fimotamas mõjub kohe eriti inspireerivalt.
Kuigi fimotamises itti ei tulnud oli mul hiljem kodus siiski midagi imetleda - imelilusat kotti, mille sain Mannilt kingituseks :) Ja kotis oli peidus veel lill ja fimokuule :) Aitäh, Mann!
Kui ma peale kullaketramist koju jõudsin, oli tohtu kiusatus magama minna, sest ma olin öösel vaid kaks tundi maganud. Siiski, kuna ilm oli nii tohtult ilus, läksime väikesele ringsõidule. Kuna sattusime Bonaparte´st mööda minema, siis astusin sisse ja ostsin saiakesi kaasa. Ja oma suureks rõõmuks avastasin, et neid fantastilisi Bestselleri Napolitaine saiakesi tehakse just Bonaparte´is! Nüüd siis hakkan tihemini Pikale tänavale sattuma - paremaid saiakesi pole olemas! Lisaks avastasin, et Bonaparte´i kõrval asub ka Bonaparte Deli (või on see juba ammu avatud?) kus saabki ametlikult kaasa osta.
Täna käisime maal. Maja päikesepoolse külje juures õitsesid juba nartsissid! Vabastasime ka roosid kuuseokstest. Meie selleaastased talvekahjustused pole põhjustatud mitte külmast vaid hoopis loomade poolt. Enamus õunapuudelt on koor ära näksitud ja metsead on pool õue üles kündnud. Lisaks on mutid kõvasti mütanud. Mis teha - kui me ise oleme praktiliselt metsa sisse omale kodu teinud, siis tuleb ka teiste metsaelanikega arvestada. Ma loodan, et mõni õunapuu jääb ikka ellu ka. Hiljem läksime Roostale sööma ja mereäärde. Enne linnakoju jõudmist tegime veel Nõmmel väikese tiiru ja unistasime sellest, kuidas me kunagi seal elame :) Meil on selline suur unistus, mis ei pea üldse kohe täituma :)
4 kommentaari:
me käisime ka maal ja pärast nõmmel! jaagul oli vaja tööasjus minna ja siis mina sõitsin niisama mööda nõmmet ja vaatasin ja unistasin, kuidas ma kunagi siin elan mõnes ilusas vanas verandaga majas. ja siis tuli jaak ja ütles, et ta on nõmmes pettunud ja iial ei koli siia. et liiga kitsalt ja üksteise otsas pidid nad seal tema arust elama. mitte, et ta tahaks mõnes uusrajoonis põllul elada, aga tema meelest on meie pelgulinna hoov, mida vene mutiga jagame palju avaram. hahaaa.
ja pane vaim valmis, ma toon sulle homme kukupaisse juuretist.
ähhhh.... sõidavad ja unistavad, aga meile külla ei tule :(((....
aga praegu on ka selline imelik aeg, et päike nagu paistab, aga rohelist ei ole, kõik tundub selline kole ja hall.... Maris, sa lase ükskord Jaak suvehommikul nõmmele, siis vaadaku kui mõnus siin on....
Bonaparte Deli on jah juba pikemat aega seal. Juba siis tegin seal sisseoste, kui veel tööl käisin, niiet vähemasti on ta seal 2005 algusest/kevadest.
Loomad metsas ... aga ikkagi on metsa sees ju parem olla kui keset lagedat, kõledat välja ;-) Meil on ka maal sead ikka korralikku tuulamistööd teinud. Ja seekord mitte ainult aia taga ja metsaveerel, vaid lausa oma hoovis. Viljapuud on meil õnneks kõrge aia sees. Kuid mäletan lapsepõlvest ühte korda, kui põder on ikkagi selle aia ületanud :-)
Postita kommentaar