esmaspäev, aprill 2
Loomaaias
Meie tänase päeva ainuke plaan oli minna lihtsalt jalutama. Juhuslikult viis aga Maibrit Andresele raamatu "Retk loomaaeda" ning Andesel tekkis kohe mõttevälgatus minna loomaaeda. Ma ise tavaliselt vabatahtlikult loomaaeda ei lähe, sest loomaaed on koht, kus ma tunnetan eriti tugevalt kui vägivaldselt inimene loodusega ümber käib. Puuris linnud, tiigrid ja üldse kõik loomad - see mõjub mulle kuidagi nukralt. Ükskõik kui hästi nende eest ka ei hoolitsetaks, vabadus oleks neile siiski parim olnud. Samas tuleb tõdeda, et olles ema, olen ma mõnede asjade suhtes tolerantsemaks muutunud. Nähes, kuidas Maibrit ahve ja tiigrit vaadates vaimustusest kilkas, muutusin ma ise ka loomaaia, kui nähtuse suhtes pisut sallivamaks - lastele tähendab see ikka palju, kui ta näeb elus tiigrit või muid "raamatu"loomi. Ainuke puur, mille juurest ma tahtsin ruttu ära minna, oli jääkaru puur, sest see nägi eriti trööstitu ja kipakas välja ja mul oli sellest jääkarust siiralt kahju. Troopikamaja oli aga minu meelest küll väga ilus ja mõnus. Tegelikult ma ei tahtnud siin praegu üldse mingit hala juttu kirjtutada - kokkuvõttes meeldis mulle loomaaias küll ja alati kui ma Mati Kaalu telekas rääkimas näen, tunnen, kuidas need loomad on ühe hea inimese hoole all. Ja kui läheb soojemaks ja rohelisemaks ning kui laste zoo ka avatakse, läheme kindlasti jälle. Pealegi on loomaaed ainuke minule teadaolev koht, kus suhkruvatti saab. Suhkruvatt maitseb mulle tohutult aga kahjuks avastasin ma liiga hilja, et seda müüakse selles kohvikus, mis kell viis kinni pandi.Ning et tänane päev oleks ikka nagu filmis, siis läksime kohvikusse ka. Kuna Bestselleris ei olnud neid fantastilisi Napolitaine saiakesi, siis läksime lihsalt Viru keskue Magic buffeesse ja Maibrit sai natuke mänutoas ka mängida. Talle meeldib seal väga!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Minu meelest on loomaaed selline paik, mis hoolitseb, et me osasid rariteetseid liike ikka näeme. Ehk siis selle nimel tehakse palju tööd, et säilitada liike, mida inimene on looduses hoolega hävitada püüdnud. Kui selle pilguga kogu loomaaiandusele vaadata, siis peaks olema too vastuvõetavam;).
Ma olengi üritanud sellise pilguga asjale vaadata :) Samas on enamus liike loomaaias ju sellised, mis pole looduses ohustatud...
vat lastezoo on see osa loomaaiast, kust ma üritan kui vähegi võimalik kõrvale hiilida. mulle ei meeldi näha kuidas neid väikseid loomi seal solgutatakse ja pigistatakse jms. ja see on alati liiga ülerahvastatud, et vaikselt ja rahulikult oma lastel loomapoegadega tutvuda lasta.
Mulle ka see lastezoo osa ei meeldi. Aga troopikamaja on täiesti fantastiline!
Lähimatest suurepärasest loomaaedadest soovitaks Kolmardenit Rootsis. Laevaga üle ja edasi autoga (ca tunnike kui mälu ei peta). Meie plaanime sel suvel ühe nädalalõpu jälle seal veeta :)
Maailmas on ikka selliseid loomaaedu, et suu jääb lahti. Näiteks Singapuris, kus kaelkirjak sinust meetri kaugusel seisab ja ainuke tõke teie vahel on elektrikarjus või suur ahv sulle käpa õlale toetab :)
aga ma ükspäev nägin kuidas lapsed suhkruvatti, samasugusest topsist nagu pooleliitrine jogurt on, sõid
Mulle ka lastezoo eriti ei meeldi. Just see solgutamise pool.
Muidu aga ... Ma ise ka loomaaeda eriti ei fänna, aga lapsed fännavad. Ja eks seal ole omamoodi tore kah.
Kasvõi suhkruvati pärast ;)
Postita kommentaar