Igal oinal oma mihklipäev

Ma hakkasin just kardinaid ette panema kui märkasin meie maja ees politseiautuot. Jäin nagu vanamutt aknale passima, et mis ja kes. Selgus, et üks auto oli teise täiesti kinni parkinud ja lõksus oleva auto omanik politsei kutsunud. Kuna ma ise olen mitu korda sellises olukorras olnud, kus oleks vaja olnud neid Mentose kommi mehi, kes auto välja tõstavad, siis tõesti väga huvitas, et mis juhtuma hakkab. Tükk aega ei toimunud midagi, siis tuli välja aga ülbikautojuht, kes muide, oli noor naiserahvas (kes pidavatki suured liiklushuligaanid olema ju). Politsei oli nii mugav, et ei tulnud autost väljagi, kuna vihma ju tibutas, hoidsin hinge kinni, et kas tõesti lastakse see ülbik lihtsalt minema? Aga minu õiglustunne sai siiski rahuldatud, nähes, kuidas politsei hakkas protokolli koostama. Ma loodan, et kõik need, kes seda toimingut nägid - ja meie majal on palju aknaid - mõtlevad enne, kui kedagi ülbelt kinni parkima hakkavad. Sest pole midagi närvi ajavamat, kui see, kui sa oled kõik täpselt ajastanud-planeerinud, et lapsega kuhugi minna, ja siis lihtsalt istud autos lootusega, et ülbikautojuht enne õhtut välja ilmub.