Pidu ja pidu

Laupäeval sai Maibrit pooleaastaseks! Nüüd saan tervelt kuu aega oma lapse vanusest rääkides kasutada sõna "aasta":) Pidu kestis terve päeva ja külalisi oli palju, nii pisikesi kui suuri. Loomulikult oli tort ja oli kingitusi, mis sünnipäev see ilma nendeta oleks. Tassid paraku täpilised polnud:)
Pühapäeval oli jälle pidu, isadepäevapidu. Meie kodus siis esimest korda! Laulisme issi ülesse lauluga "isa tõstab õhku mind, olen tema naerulind..." ja edasi ma ei jõudnudki, sest kõik hakkas hoopis silmadest välja voolama. Oh neid titeema emotsioone! Kuigi mul on alati tihenditega midagi korrast ära olnud:) Päeval, kui meie emaga Mardilaadale läksime, läks Andres Maibritiga oma isa ja Maibriti vanaisa juurde kooki sööma. Õhtul oli pidu minu isa juures:) Nii et terve nädalavahetus läks pidutsedes. Lahe! Ahjaa, Maibriti abiga kudusin Andresele isadepäevaks sokid, täitsa tavalised, mustad. Aga see on siis ühtlasi ajaloo esimene asi, mida ma Andresele kudunud olen... Ja selgus, isalgi pole enam sokikudujat, vanaema on mulla all, tema tädil pole enam silmi.... nii et nüüd pean vist mina selle sokikudumise töö enda peale võtma. Poest on ikka imelik villast sokki osta.
Mardilaadast ka natuke. Kuna ma olin seal koos oma emaga, siis oli see asi kohe poole lahedam. Nii palju andekaid ja osavaid inimesi on, et enda oskused ja ideed kohe kahvatuvad seda küllust nähes. Aga mulle meeldis see, et paljud müüjad ja pitsitegijad olid sellised mõnusad suhtlejad, nii et pool aega läks meil suhtlemise peale ja nii see õige "laat" käibki. Igal juhul Maibrit sai endale lambanaha vankrisse ja mina suurräti-mida-saab-ka-seelikuna-kanda ja ema sai endale kindad. Ja Anu Pinki tikkimise raamatu ostsin ka ja sealt sain suure portsu julgustust ka tikkimist katsetada. Igaljuhul ideede ja materjali poolest olen pensionini kindlustatud...ajaga on ainult kitsas käes...
Pilt1. Maibriti sünnipäevast "Häid lapsi mahub palju ühe toreda tädi sülle", Maibrit on siis Ketlini ja Arturi vahel:)
Pilt2. Sünnipäevahommikusest fotosessioonist. Vanaemad ja vanaisa said selle pildi endale mälestuseks kaasa. Ja tädi Krista ka :)
Pilti isadepäevast ei saa panna, sest Andres on seal nii unise näoga ja ta ei lubanud :)