Plirts-plärts

Täna on jälle põhjust rõõmustamiseks - käisime Maiuga ujumas ja ta oli sellega ülimalt rahul. Ei piiksugi! Talle paistis see ujutamine meelidivat - vehkis kätega nii et vett lendas. Issi tegi kaldal pilti. Edaspidi lubas issi lapsega ise vette minna. Üldiselt käivad emad seal ikka oma lapsi ujutamas, aga eelmisel ja üleeelmisel korral oli üks vapper isa - ilma abiliseta (ja ilma abiliseta on ikka paras mässamine see enda ja lapse riietamine ja pesemine). Isa oli rahulik ja laps oli rahulik ja nii tore oli neid vaadata! Ja polnud midagi, et laps oleks pärast ujutamist paljas või näljas - ilusti olid tal vatitropid kõrvas ja kotist võeti piimapudel... Kuigi mul tekkis paratamatult küsimus, et kus ema on, sest olemas ta oli, korra ilmutas ennast ka. See on imelik meie ühiskonnas, kui isa, kes ju ka täieõiguslik lapsevanem, on üksi lapsega, siis mõeldakse, et miks ema pole või et kus ta on... Huvitav miks on kujunenud nii, et isad on ikka nagu abistaja rollis või siis kõrvalt vaatajad ja ema on siis see põhitegija. Aga tegelikult tahtsin lihtsalt öelda, et väga tore on Maibritiga ujumas käia kui see talle meeldib - rõõmu kohe kogu perele!