MY ENGLISH BLOG

teisipäev, november 8

Pisike rõõm

Oh ma olen nii õnnelik! Sest Andres viis vankri parandusse ja see sai täiesti korda ja parem veel kui uuena:) Vanker oli siis katki sellepärast, et suvel hakkasin seda valetpidi oma miniatuursesse autosse pressima ja pressimise käigus läks üks jublakas kõveraks. Ja edaspidi sai seda ainult Andrese abiga kokku. Aga nüüd tehti korda ja seda samal päeval ja täiesti tasuta! Jee jee jee! Kuigi olin hirmus pahas tujus kui Andres töölt tuli, siis funktsioneeriv vanker tõi päikse välja! Peaks nüüd kohe sellise käigu ette võtma kus saab vankrit lahti-kokku teha-panna. Õnneks on tõesti vähe vaja!
Seetõttu ponnistused Maiu öiseid söögikordi ära jätta ei lähe nii libedalt. Tund aega nutmist ja siis magas 20 min. Ja sai oma tissi kätte. Ainuke lootus on see, et ta ise ei saa aru, et ta nii vähe magas. Selle tunni aja jooksul tekkis mitu korda mõte, et annaks siis talle süüa, et äkki ikka on nii näljas, aga nagu raamatud räägivad - tuleb üles näidata järjekindlust ja mitte alla anda. Aga jäi ju magama ilma tissita, mis sest et magas 20 min. Ja jaa, see saab raske olema, ma tean...

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kui vana Maibrit on?
Öine tissitamine oli meil ka valus teema, alles 1,5a-lt saime lahti. Kahe ööga. See oli üsna hirmus. Ma proovisin varem ka, aga varem ei õnnestunud. Ei raatsinud ja närvi polnud. Lohutasin ennast kogu aeg, et kooli mu laps ikka tiss suus ei lähe :)
Seega kannatust ja õige aja tabamist!

Krentu ütles ...

Maibrit saab laupäeval pooleaastaseks. Ausalt, ma ise ka pole kindel, kas lasta temal endal seda asja reguleerida või hakata oma tahet peale suruma. Tegelikult mind ennast see tissitamine eriti ei häiri. Hirmus kahju on vaadata kuidas ta nii nutab...Ma ka ei raatsi, ei raatsi... Täitsa konflikt on tarkade raamatute ja südametunde vahel... Ma loodan ka, et kooliminekuks saame sellest ikka lahti :))

Anonüümne ütles ...

nii väikest ma kohe kindlalt ei pärsiks. Mina ise oleks tahtnud aastaselt ühele poole saada. Muidugi lapsed on erinevad, mõni saab kergelt ja vaevata hakkama. Aga nii pisikest ma nutta ei laseks, pooleteisesega ikka juba räägid (kuigi tissivalus ei paista ta midagi mõistvat :)

Krentu ütles ...

Ausalt öeldes hakkasid mul ka süümepiinad ja tunne polnud õige. Ega raamatu järgi ei saa last kasvatada ja ma arvan, et lasen asjadel omasoodu minna. Hea kui kogenumad emad toetavad:) Vahest kohe ei tea, mis oleks õige, mida peaks, mida ei tohiks... sisetunne vist on kõige õigem :)