Reedel helistas Ingrid ja jutt läks jälle kudumise peale. Ingridiga on hea kudumisest rääkida, sest kuna ta on samasugune sõltlane nagu mina, siis mõistab ta mind sajaprotsendiliselt (huvitav on see, et me reaalselt ei koogi nii hirmus palju, aga vadrata sellel teemal, et mida teeks võib lõputult). Selgus, et tema mees teeb laupäeval metsas puid ja minu mees teeb laupäeval metsas pilti. Mõtlesime, et me võiks siis väikest padjaklubi aretada ehk et Ingrid tuleb koos Arturikesega meile ja me siis koome. Mõeldud, tehtud... ainult et kudumisest ei tulnudki midagi eriti välja, sest lapsed nõudsid tähelepanu. Ma polnud Arturit nii ammu näinud (see kord kui ta turvahällis magas ja ainult nina paistis, ei lähe arvesse) ja ta on niiiii suureks kasvanud! Kuigi neil on Maibritiga 2,5 kuud vahet, on nad ühesuurused! Ainuke vahe on selles, et Maibrit sahmerdab rohkem. Ja nüüd siis pöörab ka ja sellel päeval poosetas oma pööramisega eriti palju. No on ikka lahe, kui sõbrannad saavad üheagselt lapsi:) ja nagu ma loen, teeb Ketlin juba esimesi samme!
Ingridi ja kudumisega tuleb mul meelde meie nahaalsus kooliajal - istusime esimeses! reas piimatehnoloogia loengus ja südamerahuga lõime oma kudumisajakirjad lahti ja arutasime mida teha.... hmmm, hea et ainult noomitusega pääsesime ja meid välja ei visatud. See kudumine on ikka mingi kiiks, ma ei tea kuidas ta niimoodi inimese sisse poeb ja seal endale mugava pesa teeb. Isegi unenäod on mul vahest kudumiseteemalised, eriti kui olen õhtul mõnda kudumisajakirja sirvinud.
Pühapäevane tähtsündmus oli Maibriti esimene püreesöömine. Uskumatu, minu laps sööb juba inimese toitu (ok, seekord veel jänese oma ehk porgandit). Katsin talle kõik laua ja salvräti panin ka:) Ja talle tundus see püree täitsa maitsvevat, ta oleks isegi rohkem söönud, aga öeldi, et esimest korda aitab ühest teelusikatäiest. No aga eks me oleme pingutanud ka - ema kasvatas spetisaalselt Maibriti jaoks porgandeid ja need on tõesti magusad. Aga seekord on selline kummaline lugu, et pilti polegi püreesöömisest, ainult video on ja sellest pilti aretada ma ilma Andreseta ei oska ja ei lähe seekord teda selle pärast nüüd üles ka ajama.