Dawn jeans ja Willa kampsun

Ma sain valmis kampsuni, mille kudumist alustasin 2022! Ehk olen seda kampsunit kudunud kolm aastat :) Tegelikkuses oli asi küll nii, et kampsuni kudusin 90% ulatuses üsna nobedasti valmis, aga nööbiliistu kudumisega läks lihtsalt väga kaua. Tol ajal ma veel ei osanud seda topeltkoes liistu kohe kampsuni külge kududa, nii et kudusin ta eraldi valmis ja õmblesin kampsuni külge. Ja viimase aasta seisiski kampsun nii, et pool nööbiliistu oli külge õmmeldud ja ainult 25 minuti jagu tööd ootas omakorda aastakese. Ma ei mäleta täpselt oma emotsioone ja mõtteid, aga vist oli nii, et aastal 2022 köitsid mind rohkem väga lohvakad kampsunid ja mul polnud lihtsalt suurt huvi sellist kampsunit kanda.

Kampsunijuhend on Willa cardigan Sari Nordlundilt. Originaalis on kapsunil puhvis varrukad ja nööbiliist on ka teistmoodi tehtud. Kuna minu meelest on tegu väga klassikalise kampsuniga, millega võid elu lõpuni käia (nagu mu ema alati ütleb), puhvvarrukad on aga hetke moesuund, siis otsustasin tavalised varrukad teha. Samuti ei meeldinud mulle see nööbiliist originaalkampsunil, tal oli imelik jõnks sees (ma kahandasin nii, et seda ei tuleks) ja natuke nagu lokkis, pealegi oleks nööpauke sinna üsna tüütu teha. 

Lõnga ostsin Etsyst müüjalt nimega Yarn Home, peaks olema meriino vill Uus-Meremaalt, mis on vist kedratud Leedus, kui ma õigesti mäletan. Seda konkreetset lõnga tal enam pole, aga on Extra fine merino, milles ma olen ka kudunud ja mis on oluliselt pehmem. Minu kareda lõnga taluvus on viimasel ajal tõunsnud, nii et mu suhteliselt maavillase olekuga kampsun mind ei häri, aga meriino pehmust tal küll ei ole. 

Kokkuvõtteks võib ölda, et kaua tehtud kaunike. Mul on hea meel, et ta lõpuks valmis sain ja jälle üks pooli asi vähem. Tore on ka mõelda, et nüüd oskaksin juba paremini seda nööbiliistu teha -  et muudkui kood ja õpid. Ja see palmikute kombinatsioon on Sari Nordlundil väga hästi välja mõeldud. Mul on algus tehtud ka tema viimase aja populaarseimale kampsunile - Book Club Cardiganile. 

Eriti rõõmus olen aga selle üle, et saan jälle ka valmis õmblustööst rääkida. Mul oli juba vahepeal mure, et minu õmblemis-mojo ei tulegi tagasi... Mul on üks jakk eelmisest kevadest pooleli ja hinge peal, aga soojenduseks mõtlesin teha midagi kiiremat valmis. Ja tavaliselt ma valin alati pükste õmblemise - kannan pükse palju ja alati on ka põnev (või frustreeriv) neid istuma saada.

Ma olin täitsa ära unustanud, et olin ostnud Atelier Brunette gabardiini. Ostin selle eelmisel kevadel Minerva veebipoest, kui Maibriti koolilõpu pluusi jaoks kangast oli vaja. Muidu on mõistlikum ikka Atelier Brunette kodukalt tellida, ei ole vaja tolliga jamada. Aga nende kangaste sortiment muutub kogu aeg ja igal hooajal on oma värvipalett. Minu kangas oli Night toonis, väga ilus mustjassinine. Aga jah, unustasin ta sootuks, kuna sukeldusin Maibriti riiete õmblemisseja leidsin siis nüüd, kui oma õmblemistuba koristama hakkasin. 

Mulle tohutult-üliväga meeldib Pariisi õmbleja, kelle Instagram on Joliesbobines. Nii lahe naine, teeb nii ägedaid asju ja fotosid. Ja vot temal olid samast kangast (natuke teine toon küll) õmmeldud Megan Nielsen Dawn Jeans püksid. Mul oli see lõige juba ammusest ajast olemas ja olin selle järgi ka ühed püksid juba varem teinud, seega oli asi otsustatud. Tavaliselt ma kanga kulu lõikelt ei vaata (kui pole just mingi väga teistmoodi lõige), sest enam-vähem ju tead, palju pükstele, palju pluusile, palju mantlile vaja on. Aga kuna eelmisel aastal õmmeldud Bella Loves Patterns Billy trousers  nõudsid oma laiuse tõttu tõesti 2 m kangast, siis olen natuke rohkem nõutud kangakogustele tähelepanu pöörama hakanud. (Need Billy püksid on väga super lõige, soovitan!). Ja see Dawn Jeans lõige ütles, et vaja on 2,5 m kangast. Ja minul oli 1,5m. Mõtlesin, et tasub ikka proovida enne kui alla anda ja kangast jätkus täpselt! Värvlile tegin küll õmbluse, aga see on tühiasi. Ma oleks oluliselt kurvem, kui mul lihtsalt 1 m kangast järgi jääks...

Varasemalt olin teinud Dawn Jeansi alt kitsenevat versiooni, nüüd tahtsin aga laiu pükse. Kui ma tavaliselt võtan Burdast alati nr 36 lõike, kuigi mõõtude järgi peaks suurema võtma, siis nende Dawn Jeanide õmblemise kogemus ütles, et mingil juhul ei tohi väiksemat lõiget võtta ja mu tookordsed püksid tulidki natuke liiga tihked, hiljem käis nendega Maibrit. Samuti olin ma juba tookord teinud lõikele parandusi. Üks põhilisi on flat seat adjustment, mida ma kõikidele mitte-Burda lõigetele pean tegema, lisaks muutma istmikuõmbluse kurvi kuju rohkem L-tähe sarnaseks. See on mul lihtsalt kogemusest tulnud. Ja tihti on ka esitüki istmikuõmblus liiga pikk, seda võtsin ka natuke lühemaks. Tükk aega mõtlesin, et kas teen proovipüksid mingist suvalisest kangast ka, aga ei viitsinud ikka (sest olin juba neid kitsamaid ju teinud) ja õnneks  istus kõik väga hästi. Täpselt parajad!

Alläärega on alati tegu - mis jalanõude järgi siis teha? Tahaks et oleks maapinnast max 5 mm aga jalanõud nii erinevad ja ma ei räägi siin kontsakingadest vaid tossudest. Allääre tasaseks saan aga Andrese abiga, talle on see juba tuttav töö.

See pluus on mul juba ammu tehtud, tegu Anna Alleni Anthea blouse'ga. Krae on Tilly and the buttons lõikefirmalt, mis tuli aga  hiiglasuur ja tegin taha õmbluse ja võtsin tüki välja. See kombo on mu suur lemmik, vabalt oleks võinud krae külge ka õmmelda, sest enamasti kannan neid koos. Pluus on linasest kangast ja minu arvates väga ilusas antiikvalges toonis. Vahel on selle õige valge tooni leidmine see kõige keerulisem ülesanne. Seetõttu pidime ka Maibriti pluusi kangast kaugelt tellima, et oli vaja sooja valget. Paraku oli tookord tellitud kangas selle tegumoe jaoks liiga plink ja lõpuks ostsime Abakhanist voodipesu kanga :) 

Veel kampsuneid!

 

Kui ma omale Mariuse kampsunit kudusin, hakkas see Sandrile väga meeldima, kohe nii et silmad lõid särama ja et kas ma võiks temale ka samasuguse kududa? No ikka saab :) Valisime koos lõngad välja ja nii kui need kohale saabusid, asusin kuduma. 

Ma olen väga vähe meeste kampsuneid kudunud, täpsemalt ühe Andresele ja ühe Sandrile. Meeste kampsunid on ikka väga suured võrreldes mu enda omadega ja nii päris omaalgatuslikult ma sellist tööd ette ei võta. Aga kui ikka laps soovib, siis teen suurima rõõmuga. Kuna olin just täpselt samasuguse kampsuni juba kudunud, oli muster peaaegu peas ja kuna teadsin juba, kui mõnus see lõng kududa on, siis võtsin väljakutse rõõmuga vastu. 

Lõngad tellisin taas Poola poest, sest Kirimaril oli ladu tühi ja uut laadungit oodata alles veebruari lõpuks, minul oli aga vaja kohe kuduma hakata. Kudusin sama juhendi järgi, mis endagi Mariuse, kuigi lõngu tellides sain ka sama kampsuni meeste versiooni juhendi. Paraku on meeste ja naiste juhendid üks-ühele samad. Kaelaauk on naiste omal ilusam (ei lähe X-mustri sisse), seega tegin naiste juhendi järgi suuruse 3XL, sest Sander tahtis, et oleks lohvakas. Värvideks valis ta Peer Gynti beezi tweedi (2730) ja rohelise (9581), sest selline roheline on tema lemmikvärv. Vardad samad, mis minugi kampsuni puhul - mustriosa 4,5mm, kehaosa 4 mm, soonik 3 või 3,5.

Juhendi järgi peaks minema 16 tokki põhivärvi lõnga ja kontrastlõnga 5 tokki. Tegin kampsuni pikemate varrukatega ja ka kehast pikema, kui oli öeldud, ja lõnga läks vastavalt 14 ja 3,5 tokki. 

Sander on kampsuniga väga rahul ja paneb kohe esimesel võimalusel selga. Mina ise olen ka rahul nii kampsuniga kui tööprotsessiga. Nimelt otsustasin kohe alguses, et koon iga päev vähemalt 1 toki lõnga, soovitavalt 2, siis saab kampsun mõne nädalaga valmis. Ja nii oligi. Kudumist alustasin 03.02 ja valmis sai 19.02. 

Ravelrys

Endale kudusin Petitekniti Chestnut kampsuni. Alustasin juba sügisel ja eesmärgiks oli rohkem need lõngad ära kasutada kui et ilmtingimata just seda kampsunit kududa. Kasutasin Rosa Pomari Mondim (toon 300, 4 tokki) lõnga koos Lamana Premia mohääriga (toon 48, 5 tokki) + 4 mm vardad. See Mondim oli mul ostetud ühe teise projekti jaoks, mis ei teostunud, Premia mohääri sain aga Lõng ja Lõngast poest väga soodsa hinnaga (kui nad tootja laojääke müüsid). 

See Mondim on mõeldud ökoinimese sokilõngaks - mitte-superwash, ilma sünteetikata ning toodetud Portugalis kohalike lammaste villast. Ma pole veel jõudnud sellest lõngast sokke kududa, ei tea kas tahangi, sest eks neisse kuluvad augud ikka üsna ruttu ja nõeluda mulle väga ei meeldi. Aga kampsuniks koos mohääriga on küll väga mõnus kududa. Selline hea kohev ja vetruv lõng, mis annab väga ilusa ühltase pinna. Koos mohääriga kare ka pole. 

Chestnut kampsun kootakse, nagu tänapäeval ikka, ülevalt alla, English/European tailoring meetodil. Sellel kampsunijuhendil ei ole ette nähtud lisasilmuseid kaenla alla, minule tundub see natuke imelik. Seega lõin sinna omaalgatuslikult 10 s juurde, seega tulid ka varrukad laiemad. Sooniku lõhikut ka ei teinud, kudusin kampsunit nii kaua, kui lõng otsa sai. Kaeluse tegin ka ühekordse, sest ma kõrgeid kaeluseid eriti üldse ei kannata (sündisin nabanöör ümber kaela) ja ainuke, mis ei ahista on selline pisut eemale hoidev hästi lõtv ühekordne kõrge kaelus. 

Tegin suuruse M, kuigi mõõtude järgi vist olen S. Varruka algusesse (kududes ülevalt alla), tegin ka lühikesi ridu (pöörasin iga 5 silmuse tagant), et varrukas paremini istuks. Mulle endale meeldib, et kampsun selline mõnus suur tuli, kududes oli vahepeal küll kahtlusi, et kas mitte liiga suur ei saa, aga kui varrukad ka proportsioonis on, siis on minu meelest täitsa parasjagu lohvakust. 

Ravelrys

Eva ja Marius

Jätkan sealt, kus umbes kolm aastat tagasi pooleli jäi ehk kudumisega :) 

Jaanuaris olen usinalt kudunud - osalt ka sellepärast, et tahaks ju jälle mõnda uut kampsunit kanda, osalt aga ka lihtsalt kudumisrõõmu pärast ja mis seal salata, kudumine mõjub ka teraapiana.

Alustan siis igavamast, aga universaalemast kampsunist - pruunist Eva kampsunist. 

Selle kampsuni valisin kudumiseks eelkõige lõnga pärast. Nimelt olen juba tükk aega pannud tähele, kui populaarne see Sandnes Garni Peer Gynt lõng kudujate seas üle kogu maailma on. Katsusin seda lõnga lõpuks oma käega Helsingi lõngapoes (Snurres) eelmisel aastal, aga see tundus ikka hiiglama kare olevat. Tegu on mitte superwash Norra villast tehtud lõngaga ja meriino pehmust olekski liig oodata. Igal juhul jätsin tookord ostmata. Aga kuna minu kudumise-influencer'id sellest muudkui koovad ja kiidavad, et tegelikult see ainult tundub kare, aga kandes seda mitte ei ole, siis otsustasin ikkagi lõpuks proovida, seda enam, et meil on nüüd Eestis ka Sandnes Garni lõnga müüja (Kirimari) ja ei pea välismaalt tellima (tavaliselt ostan Titityy poest Soomes). Ravelrys kudujad räägivad, et kudusid sellest lõngast kaheksakümnendatel ja kampsunid siiani tip-top vormis, ei venimist, ei kulumist. On ju paljulubav?!

Mõtlesin siis teha Eva kampsuni Petiteknitilt, see on ülimalt populaarne projekt Peer Gynt lõngast. Alustasin küll juba oktoobris, aga kuna mul on aasta lõpus helkuritööd palju, siis polnud aega eriti kududa ja ilmselt lugesin juhendit liiga kiirustades, seega enamus tuli üles harutada, kuna olin kasvatusi valesti teinud.  

See on väga huvitava konstruktsiooniga kampsun, algul kood natuke seljaosa , siis kood mõlemad esitüki õlad sinna külge, siis kood ühele vardale selja, esitükid ja sinna vahele korjad õla pealt silmused varruka jaoks ja hakkad seejärel edasi-tagasi kudues silmuseid kasvatama peaaegu nagu raglaani kududes (seal on siiski erinevat tüüpi kasvatusi). Petitekniti April cardigan on sama põhimõttega kootud, nii et mul oli juba mingi arusaam varasemast olemas. Igal juhul ei oskaks ma oma peaga sellist tehnoloogiat välja mõelda, seega on väga huvitav kududa juhendi järgi ka pealtnäha lihtsaid asju. Sest nagu üks lätlane (ehk kaas-nõukaaja laps) hiljuti ühes podcastis ütles, et ta arvas, et kuna ta on lapsest saati kudunud sest see oli vajadus, et midagigi huvitavamat selga saada, siis arvas ta, et oskab väga hästi kududa, aga kui hakkas nüüd erinevate juhendite-õpetuste järgi kuduma, sai aru, et oskas täpselt ühte silmuste ülesloomise võtet, täpselt ühte silmuste mahakudumist, ühte kampsuni kontstruktsioonivõtet jne. Ehk et mina tunnen ka, et nende pealtnäha lihtsate kampsunite kudumisega juhendite järgi olen ma nii palju igasugu uusi töövõtteid ja nippe juurde õppinud. Näiteks see nn tubular cast-on ja bind-off, ma ei teagi, mis nad eesti keeles on, igal juhul kood kaks rida topeltsoonikut ja siis kasutades sukanõela, justkui silmad selle topeltkoe kokku ja silmuste loomiseks teed natuke nagu vastupidi - need on nüüd minu põhilised töövõtted ja lapsepõlves õpitud silmuste ülesloomist ja mahakudumist kasutan üsna harva. 

Juhend: Eva Cardigan, Petiteknit

Lõng: Peer Gynt, 3091, cocoa nibs, 12 tokki

Ostetud: Kirimari

Vardad: 3,5 ja 4 mm

Ravelrys

Seda kaeluse sooniku osa kudusin mitu korda üle, sest algul jäi see liiga tugev ja hakkas kaela koormama, seega harutasin osa üles ja kudusin silmused hästi lõdvalt maha. Üldiselt on mugav kampsun, võibolla pisut tirib taha, aga mitte häirivalt. Lõng peale pesu ja pisukest aurutamist tõesti kare ei ole, kuigi on aru saada, et kannad ikka Norra villa, mitte meriinot. Aga peab ütlema, et seda lõnga kududa on puhas nauding. Mina koon 4 mm varrastega (minu absoluutsed lemmikvardad on ChiaGoo Red Lace ringvardad ja ma ostan alati 120 cm pikkused, et oleks hea magic loopi kududa ja seetõttu pean ostma Soomest, sest Käsitööjaamas nii pikki pole) ja töö lihtsalt lendab käes. Lisaks tuleb ilus ja ühtlane kude. Ehk ma saan aru, miks kõik need YT ja IG kudujad seda lõnga ülistavad.

Minu teine jaanuari kampsun on oluliselt värvilisem ja huvitavam. Ma olen ise ka üllatununud, et mul järsku selline vastupandamatu soov just seda kampsunit kududa tekkis, aga kui Sandnes Garn selle kampsuni musti ilmutas, siis olin ära tehtud. Algul mõtlesin muidugi, et see traditsiooniline Norra muster on Pinterestist leitav või maha joonistatav ning lõngu pole ka vaja osta, kodus ikka ju lõnga leiab ja tegingi algul nii, et joonistasin mustrit maha ja kudusin kodus olemas olnud lõngadega proovilapi, aga sain siis aru, et see pole ikka see ja ma tahan just täpselt samasugust kampsunit nagu Sandnesi näidis.

Vahepeale paar sõna ka fotodest - mul oli kindel plaan seda kampsunit meie rannas pildistada, aga kuna täna puhus rannas jäine tuul, siis ma eriti kaua ei suutnud oma kampsuniga seal poseerida (ma ei saa aru, kuidas need norrakad kampsuni väel suusatamas käivad, see ju puhub läbi!), seega sain ainult kolm enam-vähem pilti ja ülejäänud pildid on need, mis Andres ajaviiteks tegi, kui me tund aega Sandrile poes riideid proovisime ja Andres üritas midagigi välja mõelda, et aeg kiiremini läheks.

Muster: Sandnes Garn Marius Ladies Sweater, suurus L (et oleks rohkem oversized)

Lõng: Peer Gynt 5845 (dazzling blue) 11 tokki ja 2720 (Marsipan tutti frutti tweed) väga täpselt 3 tokki

Vardad: 4,5mm, 4 mm, 3 mm

Ravelrys

Kuna ma siis soovisin kasutada originaallõngu, otsustasin ka osta selle juhendi, mida müüaksegi ainult koos kampsunitäie lõngaga ja muul moel mitte (juhendis on siiski viga, parandused on neil kodulehel olemas), et oma elu natuke lihtsamaks teha. Sellist võimalust, et osta näidisel kasutatud lõngu koos mustriga ma ei Eestist ega Soomest ei leidnud, seega tellisin ühest Poola poest. See on üldse Sandnesil üks tüütu uuendus, et nad müüvad mustreid eraldi vihikutena. Vanasti andsid nad selliseid ajakirja moodi mustrikogumikke välja ja kuna need sisaldasid imeilusalt stiliseeritud ja pildistatud kudumid, siis olid need ka väga populaarsed (neid sai küll ka koos lõngaga osta, aga võisid osta ka ainult paar tokki suvalist Sandnes Garni lõnga, nii sain mina vähemasti aru).

Kogu kehaosa muster kootakse edasi-tagasi, mis minule probleeme ei põhjusta aga paljudel välismaa kudujatel tõusevad selle peale juuksed peas püsti. Kuna ma juba keskoolis tahtsin omale mustrilist kampsunit kududa ja keegi ei öelnud mulle, et pahempidi mustri kudumine on raske, siis ma lihtsalt tegin ja ei saanudki aru, et tegu on millegi keerulisega :).

Varrukaid sai ringselt kududa ja no see on mugavam muidugi. Mustri osas kasutasin pool numbrit suuremaid vardaid, sest seda koon ikka natuke tihedamalt.

Et kaeluse sooniku murdejoon tuleks õhem ja tahaks ise "murduda", siis kasutasin nippi, mille õppisin ühelt Sandnes Garni soonikmütsi juhendist. Nimelt kudusin kolm ringi nii, et kõik parempidised silmused kudusin, aga pahempidised tõstsin kudumata, lõng ees, paremale vardale. Sellest tekkis selline murdejoon:

Sellise mustrilise kampsuni kudumine tundub mulle kaugelt vaadates alati palju keerulisem, kui näiteks sellise igava pruuni kampsuni kudumine, nagu eespool, aga tegelikkuses läheb selle mustriosa kudumine väga kiiresti, sest muudkui tahad "veel ühe rea" kududa ja nii ta valmib. Ainuke miinus on see, et ei saa samal ajal midagi tähelepanu nõudvamat vaadata, kuigi varrukate juurde asudes sain juba küll oma YT kudujate podcaste vaadata. 

Võibolla kõige suurema komplimendi kampsuni kohta sain Sandrilt, kes juba poolikut kampsunit nähes ka omale tellimuse sisse andis. Sest kui su 17-aastane poeg ütleb, et ta tahaks ka sellist villast mustrilist kampsunit, nagu sa endale kood, siis lükkad kõikd tehtud plaanid tulevikku ja tellid uue portsu lõngu (sest meestekampsuni jagu lõngu mul tõesti tavaliselt kapis ei seisa). Aga Sandri kampsunist siis võibolla tuleviku postituses.

Ise olen väga rahul ja panin kampsuni kohe esimesel võimalusel selga. Käisime lisaks shoppamisele ka kinos Flowd vaatamas. Nüüd on ta juba kuulus film, aga Maibrit, kes läks muide sügisel EKAsse animatsiooni õppima (ja kui blogi alustasin, siis oli ta 8-kuune!), nägi seda festivalil ja kiitis väga. Oli tõesti üks südamlik film ja lätlaste üle on nii hea meel!

Ja kuna see blogi on siin kasvanud koos mu lastega, siis panen mõned pildid ka koos oma lastega. Mina olen kõige lühem. Sandrile on raske pükse leida, sest mis on keskelt parajad, on säärest lühikesed, selles osas on ta oma isasse. Riidepoodi üksi küll ei viitsi minna, aga kui mina asjad välja valin, siis on kenasti nõus tund aega riideid proovima :D

Maibrit, nagu öeldud, õpib juba ülikoolis ja on mulle alati konsultandiks, kui ma ei oska aru saada, kas midagi sobib või ei sobi kokku. Lisaks on ta väga tänulik kudumite vastuvõtja ja kannab rõõmuga ema kootut :)

Aga loodetavasti siis järgmine postitus tuleb varem, kui kolme aasta pärast, mulle ikka meeldib siin jutustada :) Ma küll ei tea, kas keegi üldse tänapäeval blogisid loeb ka enam? Ma ise tunnen küll, et tahaks vahel põhjalikumalt lugeda, kuidas keegi midagi kudus või õmbles.