MY ENGLISH BLOG

Kolmapäev, märts 2

Marseille kampsun, Skipper müts ja viigipüksid


Ausalt öeldes pean end üsna palju sundima, et seda blogipostitust teha, sest süda on raske ja mõtted on peamiselt Ukraina juures. Raske on uudistest eemale hoida ja tegelikult ei tahagi. Ei tahagi teha nägu, et elu läheb edasi nagu ikka, sest ei lähe ju. Aga väikest pausi rindeuudistele on ka vaja ja võibolla mu jutuke kudumisest ja õmblemisest seda kellelegi pakub. 

Kampsun

Selle PetiteKnit'i Marseille kampsuni sain valmis juba eelmise aasta lõpus. Mul oli kohe vajadus sellise triibulise kampsuni järele, mis sobiks valgete teksade ja musta mantliga. PetiteKnit'il oli kohe selline pakkuda, kuigi tema juhendeid sirvides tahaks kõiki ja kohe kududa. 



Lõngadeks olid Yarn Undyed Sustainable Merino DK (kreemikas) ja Garn Studio Double Sunday (tumesinine, toon Sailor in the Dark). Ma arvan, et kudusin varrastega 3,5mm, aga päris kindel enam ei ole. Igal juhul on mul kirjas, et kudusin kolmanda suuruse, sest minu kude oli natuke tihedam, kui juhendis ette nähtud ja soovisin kindlalt sellist lohvakat kampsunit. 
Kõik mahakudumised tegin ikka tubular bind off tehnikas, allääre oma sain lausa kaks korda teha, sest otsustasin kampsuni natuke lühemaks teha, kui esialgu kudusin. Varrukatega oli vist sama asi. 


Kampsuni konstruktsioon on selline, et kõigepealt lood heegelketile kogu selja silmused ning siis, kasutades lühikesi ridu, vormitakse õlajoone kalle ja siis kootakse seljatükk käeaugu ulatuses sirgelt edasi. Siis võetakse heegelkett lahti ja saadud lahtised silmused korjatakse vardale ning vormitakse ka esitkükkide õlajoon lühikeste ridadega. Sellisel juhul õlale üldse mingit õmblust ega stabiilsust lisavat silmuste loomise äärt ei jää ja selline asi mulle õige ei tundu. Seega lõin seljatüki silmused mitte heegelketile vaid tavapäraselt, et natukenegi stabiilsust õlajoonele lisada. Muidu veniks kampsun õlajoonelt ikka väga ära. 


Kampsun hakkas topitama kohe peale esimest korda ja mitte selliste suurte toppidena, vaid ühtlase topikihina. Üsna varsti pidin topieemaldajaga ta puhtaks tegema ja peale seda pole väga topitanud. Näeb välja jälle nagu uus. Olen aru saanud, et topitamine on ülipeentest kiududest tehtud lõnga paratamatus. Igal juhul on kampsun väga-väga pehme ja kohe kutsub kandma. Olen temaga väga rahul!






Müts

Mütsi juhend on Sandnes Garn ajakirjast nr 2111 Double Sunday. Algul vaatasin, et selline 1x1 sooniku toru, mis on pealaelt kokku võetud, aga tegelikult oli tegemist hoopis kavalama juhendiga. (NB! minu eksemplaris oli inglisekeelses juhendis viga ja igaks juhuks ütlen, et tuleb vaadata saksakeelset, mis on arusaadav ka siis, kui saksakeelt ei oska, nagu mina, aga võibolla see on uba uutes trükkides parandatud). Kõik mis näha, on poolpatendis. Aru ma ei saa, miks kõik väljamaa väljaanded tahavad poolpatenti (Fisherman rib) kududa nii, et nad ei tee mitte patendisilmust vaid selle asemel koovad eelmise rea silmusesse. Võibolla seal pisike väljanägemise vahe tekib, aga selline kudumine on nii palju aeglasem, sest alumise rea silmusesse rihtimine ei ole üldse nii kiire kui lõngakeeruga silmuse vardale libistamine. Ühesõnaga mina tegin ikka patendisilmusega. Siis see osa, mis on ärapööratava ääre sees, on kootud 1x1 soonikuna. Ja murdejooned on kootud nii, et ainult pooled silmused kootakse ja pooled tõstetakse üle lõng töö taga. See tekitab sellise randi, mis ise tahab pöörata - sellist pole ma varem teinud. Ja kokkuvõtted olid tavapärased.


Ilus müts tuli, aga oleks võinud pisut kitsam olla. Siiski, silmile ei vaju ja kannan rõõmuga. Lõng oli seesama, mis triibulise kampsuni triipudel - Sandnes Garn'i Double Sunday toonis Sailor in the Dark. See on selline väga ilus mustjas tumesinine. Ja see müts sobib väga hästi minu eelmise postituse salliga. 





Püksid

Pükste lõige on pärit Burda 9/2020 mod 121. Ajakirja pilti vaadates mul küll nende pükste õmblemise isu peale ei tulnud, aga kui nägin Instagrammis @coolstitches postitust nendest, siis kohe tahtsin teha :)



Kangaks on villane topeltkrepp, mille õnneliku juhuse läbi leidsin Abakhani tavalisest kostüümikanga korvist. Õnneks mu käsi tunneb villase ära ja see topeltkrepp on mul hingel juba aastaid, alates sellest, kui Riia kangapoodides seda nägin. Kui seda rullist osta, siis on hind selline, et võib juubelikingiks küsida. Ja nii uskumatu kui see ka pole, juhtus mul seda imet, et hinnalist kangast üsna madala hinnaga korvist leian,  kohe kaks korda. Vahele jäi mõni kuu. 




Ega see mingi õige püksikangas muidugi ei ole. Esiteks on ta väga raske ja üsna paks ja lisaks ei soosi ta ka viike. Aga mul paremat kangast kodus ka polnud ja mõtlesin siis katsetada sellega. Sest mul oli plaan need oma sünnipäevaõhtusöögiks valmis saada. Tavaliselt õmblen ma tähtpäevadeks ikka kleite, aga kuna mu sünnipäev on südatalvel ja seekord olid ka külmakraadid vastavad, siis paksud villased püksid olid ideaalsed. 


Kui jätta kõrvale see, et püksid üsna rasked on, olen nendega rahul. Lõige istus hästi ja ainuke asi, mis muutsin, oli sääre laius, mida tegin natuke kitsamaks. Pikkuse kohta ei mäletagi, tavaliselt lõikan alati pikemad, et siis saab kõiki variante hiljem teha. Mul niisuguse siluetiga pükse polegi olnud, aga põnev on uusi asju proovida. 


Ja lõpuks veel see, et panin oma instagrammi salvestatud stooride alla mõned Ukraina disainerite juhendite viited. Valisin välja oma lemmikud. Ravelry laseb disaineri kodumaa järgi juhendeid valida. Ostsin ise ja kutsun üles ka teid Ukraina naiste juhendeid ostma. See ei oleks siis mingi "abi" vaid töötasu. Isegi kui te ei plaani neid kohe kuduma-heegeldama hakata. Mõtlen, et nii saame oma kudumullis toetust näidata. Ja tegelikult leidsin ma selliseid juhendeid, mis on väga-väga ilusad (ja ülekohtuselt tähelepanuta jäänud) ja tahaks kohe kuduma hakata. Eriti tegi rõõmu see, et juhendis oli antud õpetus "lääne stiilis kudujale" ja "ida stiilis kudujale". Mina nimelt teen pahempidist silmust "ida stiilis" ja see tähendab, et silmus jääb vardale teistpidi. Aga nii mind ema-õde-vanaema kuduma õpetasid ja minu meelest on see palju mugavam. Mäletan, et kui keerulisemad asjad ette tulid, näiteks nagu kokkuvõtmised või mustrid, siis ema ütles lihtsalt, et vaata, et õigetpidi kaldu jääb ja kõik. Kõik oli väga loogiline ja mingites kudumisvõtetest me ei rääkinud. Aga  olen tähele pannud, et sellist kudumisviisi peetakse "valeks" ja olen isegi FB-s sellepärast vaidlema asunud :))))) Ühesõnaga nii tore on lugeda idapoolsemate disainerite juhendeid ja saada valideeritud :) Tegelikult olen ma juba šoti disaineri Ysolda poolt ammu valideeritud :) Ja oma lapse õpetasin ka samamoodi kuduma, sest see on meie pere traditsioon.