Konksu otsas

Hiljem lisatud: vabandage minu värisevat kätt, ma pole kunagi vabakäe joonistuses tugev olnud, aga kuna ma lihtsalt vajan skeeme, siis ma joonistasin enda jaoks selle Aafrika Lille motiivi üles. Äkki kellelgi läheb veel vaja?

Vahel on nii, et mõni kudum lihtsalt ei edene ja kõik. Nagu mul nüüd üks käsil on. Kahtlustan, et asi on vales lõngas - puuvillane lihtsalt kampsunina ei inspireeri. Tuleb vist villase vastu vahetada. Aga enne seda mõtlesin natuke värviteraapiat teha ja tirisin välja kõik kokku ahmitud värvilised Egiptuse puuvillased lõngad ja neist kuulsaid aafrika lilli heegeldada. Sest kuidagi kohe on nii, et suvi ja heegeldamine käivad kokku. Ja värviliste motiivide heegeldamine on täiesti sõltuvust tekitav töö. Muudkui heegeldad ja vaatad kella, et oih, juba kaks öösel, peaks magama minema. Ah, ma teen ühe lille veel. Ja siis veel ühe. Ja nii hommikuni. Mäletan, kui ma oma heegeldatud kleiti tegin - siis tõusin hommikul natuke enne lapsi, et pisut heegeldada. Sellist asja ei juhtu kunagi muidu.

Nii et olen jälle konksu otsas:)

Mis neist lilledest tuleb, seda veel täpselt ei teagi. Suur optimist minus teeb plaane Maibriti päevatekiks. Aga kui niipalju ei jõua - no siis ehk nukutekk :)

Lõngadeks on Dropsi Safran ja SandnesGarni Mandarin Petit. Need on peaaegu identsed lõngad - mõlemad imepehmed ja mitte-kanged, kui nii tohib väljenduda. No Egiptuse puuvill ikkagi:) Seda Mandarin Petit lõnga saatis mulle kunagi üks tore soome proua ja hiljem ostsin seda ka Menita lõngapoest Helsingis. Eestis olen seda kohanud vaid Kosmose lõngapoes, kus teda oli vaid mõni tokk. Väga hea lõng on. Ja kuna mul on rohelist kõige rohkem, siis tulevad lilled rohelisele taustale. Muidu ma teeks vist valgele taustale aga no ükskord võib ju inimene ka praktiline olla :)

Dropsi Safran on pärit Lõngamaaniast, kuhu ma viimasel ajal kogu oma vaba raha olen jätnud:) Selle poe sõbraks tasub Facebookis hakata, sest vahest korraldatakse seal FB sõprade allahindlusi -40%, mis Eestis on teadupärast väga haruldased.

Ja siis tegin veel paar prossi. Paluti teha kollase ja/või oranžiga. Täitsa tore on vahel hullata värvidega, mida muidu väga palju ei kasuta.

Ja nüüd tagasi heegeldama!

PS. Ma kirjutasin teise blogisse ka!

Sander 4

28. mail sai Sander neljaseks. Hommik pidi algama traditsioonilise üleslaulmisega aga vaatamata sellele, et me panime spetsiaalselt kella helisema, et mitte laupäevaselt kaua magada, suutis Sander ikka esimesena ärgata. Mis siis ikka - laulsime juba ärganud sünnipäevalapsele. Peale hommikust kiluleiba ja kohupiima-martsipanitorti hakkasime kõik kibekiirelt toimetama, sest peatselt pidid saabuma ka külalised. Kuna Sandril veel selliseid suuri südamesõpru lasteaias ei ole ja kuna sünnipäev oli sobilikult laupäevasel päeval, siis pidasimegi õigel päeval ühe suurema peo, kuhu tulid meie oma pered ja lähimad sõbrad. Ilm oli jahe ja seetõttu toimus esialgu õues toimuma pidanud pidu hoopis toas. Mahtusime kenasti ära ja oleks isegi veel mahtunud, kui oleks vaja olnud. Mulle väga-väga meeldis see pidu, hea tunne oli ja rõõm kohaletulnutest ja muidugi Sandrist, kes oli sellel päeval nii sünnipäevalapselik:)

Sander ise on meil selline krutskitega tegelane. Kui Maibrit on sõnakuulelik, kohusetundlik ja õrnake, siis Sander on kõvem kivi. Temaga pean ma läbirääkimisi pidama ja vahel ka riidlema. Samas, kui tal on hea tuju, siis ta kepsleb ja naerab ja on üks väga päikeseline ja rõõmus laps. Mulle küll ei meeldi need tähtkujude jutud aga tundub, et kaksiku tähtkuju hakkab vist ikka välja lööma - meil on vähemalt kaks Sandrit :)))

Kui jätta mõned üksikud erandid kõrvale - näiteks see, et Sandrile meeldivad ka Maibriti PetShopid - siis on poiss ikka väga mehelike huvidega. Kõik, mis issi õues või toas teeb, on nii põnev ja ta võib Andresega koos tundide viisi puid vedada või muru niita või lihtsalt ninapidi juures olla, kui Andres midagi ehitab või lammutab. Legod ja konstruktorid on ka hinnas. Joonistamisest ta väga lugu ei pea, pigem meeldib talle kääridega suur hunnik paberitükke teha ja siis need kunstipäraselt kokku liimida.

Maibritiga on nad suured sõbrad ja mängivad kogu aeg koos. See teeb muidugi ka mulle suurt rõõmu. Lasteaias käib Sander ka, kuigi hommikuti kisab niikaua, kuni ma olen ära läinud. Küll ma olen igasugu nippe proovinud, aga nii kui me lasteaia värava taha jõuame, kisub suu viltu. Nutt pidi aga kiiresti mööda minema ja pärast pidavat kõik väga hästi olema. Ja ma ei saa aru ka, miks ta nii teeb, sest on olnud ka aegu, kus ta läheb täitsa rahulikult lasteaeda...

Aidata tahaks Sander mind kogu aeg. Kui mul hetkel abi vaja pole, siis ta ütleb et:"Kui sul abi vaja on, siis kohe kutsu mind, eks!" :) Kui vanaema külas käib, siis on kohustuslikuks päevakorrapunktiks alati pankookide tegemine, kus Sander siis alati asjaline on.

Mis mulle Sandri juures eriti meeldib, on tema keskendumisvõime. Ta võib ikka väga pikka aega omaette nohisedes kas legomaja teha või raamatut vaadata. Raamatuid ta vaatab kohe eriti põhjalikult, eriti igasugu entsüklopeediaid, kus palju väikesi pilte. Samas vahel satuvad tema huviorbiiti ka "Kiriku laulu- ja palveraamat" või pranstuse-eesti sõnaraamat, mida ta ka huvitatult sirvib ning mis meile muidugi alati nalja teeb :)

Nii et on päikest ja äikest selle meie Sandriga. Aga kui ükskord taevas päris äikest lõi ja seejärel kõvasti müristas, siis jooksis Sander suure uudisega minu juurde:"Emme, emme, välku lööb ja puuksutab!!!" :)

Palju õnne, meie kallis Sander!

Satsiseelik

Kuna Sandri sünnipäeva piltidega läheb siin veel natuke aega, siis ma kirjutan hoopis seelikust.

Et siis juuni Eesti Naise käsitöörubriigist leiate ajatu satsiseeliku (see on nii "ajakirja väljend", kas pole) :) Kui ma kunagi küsisin blogilugejate käest, et mida veel võiks Eesti Naise käsitöös teha, siis pakuti välja ka "mustlasseelikut". See nüüd küll ei ole mustlasseelik, aga seda vaid kangavaliku tõttu. Minu kapis sobisid omavahel just need kangad ja eks nad ole ka minu värvid:) Kui võtta musta põhja peal värviliste lilledega kangas ja panna vahele ka natuke pitsi, tuleb hoopis mustlasseelik. Miks mitte teha seelik hoopis ühevärviline. Igal juhul on tegu ühe väga mugava suveseelikuga, millega ma olen juba päris palju käinud - peamiselt küll kodustel pidupäevadel, sest maikuu on meil siin tihe pidustuste kuu.

Kui valida on, siis soovitan kangaks nn bembergi ehk viskoosi - see langeb väga hästi. Ka batist sobib kenasti. Ühesõnaga - mida õhem ja langevam kangas, seda parem.

Natuke kurvem teade on see, et seesama satsiseelik jääb minu viimaseks Eesti Naise tööks. Seda minu omal soovil. Eesti Naise töö oli mulle väga põnevaks väljakutseks ja paljud asjad oleks ilma selleta sündimata jäänud. Olen väga tänulik Helina Piibule, Eesti Naise tegevtoimetajale, selle võimaluse ja usalduse eest. Olen kogu hingega selle töö juures olnud aga hetkel tunnen, et kumm hakkab tühjaks saama ja no ei taha ju teile ka "alla lati" töid pakkuda.

Aga minu koostöö Ajakirjade Kirajstusega veel ei lõpe - selle aasta sees peaks ilmuma üks käsitööraamat, millel minu nimi peal:) Seal on enamik ajakirjas ilmunud töödest ning loomulikult ka uusi töid. Aga kui asi niikaugel, et raamat juba ilmuma hakkab, eks ma siis annan teada!