Käes on aprilli lõpp, mis tähendab, et tähistasime jälle minu õekese sünnipäeva ja nagu tavaks saanud, on siis ka põhjust siia postitada :)
Tegin õele seekord kingituse pealkirjaga "Linane". Alguse sai see linasest sallist. Otsisin tükk aega ideid ja leidsin lõpuks selle salli juhendi - Azzu's Shawl. Leidsin ma ta oma Ravelry järjekorrast, millest mul juba ammu enam jõud üle ei käi ehk et ma ei mäletagi enam, mida ma kõik sinna järjekorda olen pannud :)
Lõngalaost leidisn ka väga mõnusa lõnga - Drops Lin, mis on 100% lina. Algul tundub see lõng pisut jäik ja natuke imelik, aga sallina on väga mõnus. Natuke ajab küll ebemeid, aga õnneks on suvised riided tavaliselt kõik heledamapoolsed :)
Sall on väga hästi välja mõeldud - kasvatused on nii, et temast tuleb selline pikk ja väljaveninud kolmnurk, mida on hea kaela keerutada. Auguread sätivad ise salli kenadesse voltidesse. Ma plaanin endale ka selle juhendi järgi salli teha vist :)
Seelik sai tehtud salli järgi - no et oleks selline komplekt, millega õde saab Viljandi folgile minna :))) Otsisin kõik oma linased kangad välja, ükski ei sobinud või polnud piisavalt. Ostsin siis Haapsalu Kangadžunglist mõned, ühe puuvillase leidsin ka oma kapist. Ühed samaariapoest just kanga pärast ostetud hästi laiad linased püksid said seelikusse ära kasutatud.
Õele kingitus väga meeldis, selle üle on mul kõige parem meel :)
Ja sünnipäev oli väga tore - käisime vanas Pegasuses ehk Fish&Wines. Väga mõnusa atmosfääriga koht ja teenindajad on parimad linna peal!
Ja milline õndsus on jalutada kevadises vanalinnas! Mulle tulid kõik armsad lapsepõlvemälestused meelde - kui ma linnas koolis käisin ja siis ikka peale tunde vahel vanalinnas uidatud sai. Vanalinn oli esimesi "kohti", mis mulle peale kodutee selgeks sai. Mäletan, kuidas ema kodus õpetas, kuidas isa tööjuurde minna (isa töötas Vanaturu kaelas, mis siis oli Rae tänav) kellassepana. Seal on nüüd lisaks kellassepale ka kellapood. Ja kui ma nüüd oma lastega mööda munakive kõndisin, ütlesid lapsed, et "see on siin nagu Soomes või Rootsis - sellised kividest teed!". Natuke oli kurb, et minu linn neile nüüd nii kaugeks jääb, aga eks neil ole tulevikus jälle omad mälestused :)
Ja sinililled - minu õe lilled - olid meil ikka enda korjatud, mitte Otsa-kooli juurest ostetud :)