Seega sai ka juuni Eesti Naisesse seelik tehtud. Algul oli mul hoopis teistsugune seelikuplaan, aga kui me emaga olime seeliku teemal paar tundi vestelnud, jäi sõelale hoopis selline, nelja paaniga seelik. Lõike konstrueerimine on imelihtne, uskuge mind. Vaja on lihtsalt paberit, nt ajalehte, pliiatsit, joonlauda ja kääre. Ja mõõdulinti ka muidugi. Ma ei saa aru, miks ma varem üldse mässasin taolise seeliku lõike saamiseks lõikelehtede ja kalkaga!
Seelikul on neli paani ja lõimejoon on iga paani keskel. See on muuseas väga oluline, kuidas seelikul lõim jookseb, see muudab kogu seeliku olemust. Ja kuna mu emal on juba üle neljakümne aasta õmblemiskogemust, siis on ta mulle juba ammu rääkinud, et nelja paaniga seelik on kõige lollikindlam variant - sobib kõikide kangastega ja sobib kõigile. Me muidugi arendasime seda seelikuteemat edasi ja sõelale jäi tegelikult muudki, aga kõik ju ajakirja ei mahu. Aga loodetavasti ei jää need ka sahtlipõhja:)