MY ENGLISH BLOG

neljapäev, märts 29

Käsitöö-kirjanduse ülevaade


Tõesti-tõesti, ma olengi sattunud Amazoni võrku. Peale esimese Amazonist tellitud raamatu kiiret ja takistusteta kohalejõudmist olen tellinud riburadapidi kohe mitu-mitu käsitööraamatut.
Tarvitses mul vaid Andresele öelda, et ma pole leidnud veel ühtegi sellist õmblemisalast raamatut, mida hing tõeliselt ihaldaks, leidsin ma kohe neid mitu, ikka Amazonist. Praeguseks on minuni jõudnud Couture Sewing Techniques ja The Zapp Method of Couture Sewing: Tailor Garments Easily, Using Any Pattern. Esimene nendest on minu jaoks tõeline maiuspala - ausalt öeldes polnud mul enne selle raamatu lugemist haute couture'st erilist aimu ja ma tõesti ei osanud arvata, et coutures tehakse ikka peaaegu kõik käsitsi. Millised kangad, millised võtted-tehnikad - see kõik lummas mind nii, et lugesin raamatut terve öö ja und ka ei tulnud. Järgmisel päeval läksin Trend kangapoodi ja ostsin endale täissiidist pluusiriide. Kusjuures kõige põnevam on see, et kui ma siiani arvasin, et mida rohkem õmblusi masinaga tehtud saab, seda meisterlikum, siis nüüd olen ma pööratud käsitsi õmblemise usku :) Ning minu naturaalse kanga(lõnga)kiu usk on veelgi enam hoogu juurde saanud. Ning samuti tundub täiesti normaalne, et enne "päris" kangasse kääride sisselöömist võiks teha sitsiriidest mulaaži, mis varem tundus liigne ajakulu. Vaat, mis üks raamat inimesega teha võib!
Teine raamat, Zappi meetod lõigete kohandamiseks ja lemmikpükstelt lõike võtmiseks, on täiesti praktiline raamat. Ühte raamatunippi olen juba õe pükste peal rakendanud ja õnnestus väga hästi. Kui ma kunagi jälle normaalmõõtu tagasi saan, siis hakkan enda peal ka katsetama. Autor on väga innustavalt öelnud, et kui saad ükskord ühe hea püksilõike enda jaoks (milda ta õpetabki tegema), siis võid selle ajaga, mis kulub poes hästiistuva püksipaari leidmiseks, õmmelda kodus mitu paari valmis. Eks need ameeriklased muidugi oskavad ennast kiita, aga mulle tundub, et see Zappi meetod võiks töötada küll. Kui mitte lasta heidutada nendest moetutest riitetest, mis fotodelt vastu vaatavad (ja tegelikult ei oma see tähtsust, sest meetodid on ju samad, olgu mood milline tahes) on tegu ühe väga praktlise raamatuga.
Eile jõudis minuni ka Lace Style. Ma olen selle raamatuga üsna rahul. Ühest seelikust (pildil) olen lausa vaimustuses. Tore on veel see, et raamatus on üks Nancy Bushi (Haapsalu)sall, mille muster pärineb Eestist ja salli õpetuses ei ole öeldud mitte MB (make bobble) vaid make Nupp! Ja juhendis on toodud ära, mida "Nupp" tähendab :) Selles KAL-blogis on veel pilte raamatust.
Nüüd ootan veel kahte raamatut:
Couture: The Art of Fine Sewing ja Power Sewing Step-by-Step. Elagu Amazon!:)

reede, märts 9

Anna asjale uus elu: pluus ja kingad

Kunagi ammu ostsin kaltsukast ühe väga pehmest puuvillast ning ilusa mustriga pluusi. Kahjuks oli see suurus L. Mõtlesin, et ajan kaelakaarde kummi, et pluus seljast maha ei kukuks aga paraku ei kandnud ma seda pluusi siiski - liiga lohvahkas oli. Samas oli materjal täiesti taevalikult pehme ja mõnus nii et tagasi kaltsukasse ma ka seda ei tahtnud viia. Nüüd otsustasin pluusi täiesti tükkideks lõigata ja uue pluusi õmmelda. Iseeenesest ei ole see väga hea mõte teha ühest vanast asjast üks uus asi. Kui see vana asi just väga suur pole. Ühe uue asja jaoks oleks ikka mitu vana asja vaja. Sest lappima pidi ikka tohtutult ja kõik see võttis palju aega. Kangast järgi ei jäänud juppigi, sõna otseses mõttes. Nüüd ei imesta ma üldse, miks taaskasutatud materjalidest tehtud riided nii kallid on. No tegelikult teadsin ma seda juba enne :)
Nüüd olen ma oma uue-vana pluusiga väga rahul, ainult et hetkel ei lähe kõik nööbid eest kinni. Tuleb suveni oodata. Pilt tagant, ligemalt ja veel üks.


Kingad ostsin ma kunagi allahindlusega - olid väga mugavad ja väga odavad. Kahjuks selgus hiljem, et sellist tooni kingad ei sobi kuidagi mu garderoobiga. Nii nad seisma jäid. Otsisin igalt poolt kinga värvi või kingavärvimise teenust aga tulutult. Lõpuks ulatas mulle abistava käe Maarja, kes mulle kingavärvi "muretses" ja nii saingi kingad praktiliseks pruuniks värvida. Uued lipsud panin ka. Suur tänu Maarjale!

laupäev, märts 3

Ime

Meil juhtus kodus täna üks ime. Aga enne ma pean väikse sissejuhatuse tegema.
Nimelt natuke Andrest kirjeldama. Andres on väga tubli inimene ja oskab igasuguseid meestetöid hästi ja on muidu ka nutikas. Ainult kokata talle kohe üldse ei meeldi. Tema arvates võtab söögi tegemine liiga palju aega ja ega ta ei oskagi midagi eriti teha. No ühikas õppis kartuleid praadima ja makarone keetma ja muna praadima aga see on ka kõik. Üldiselt ma olen sellega leppinud, sest ega ühelt inimeselt ei saa ju ka kõike nõuda aga vahel ma muutun muidugi väga kurvaks, et mitte keegi minule kunagi süüa ei tee. Ema teeb, kui ma tal külas käib või vahel kui ta siin on ja see on ka kõik. Ükskord ma olin kohe täitsa pisarateni enesehaletsusse uppumas selle pärast ja siis Andres praadis mulle kartuleid ja pihve.
Täna ma olin jälle hirmus õnnetu. Sest ma olen haige ja ma heitsin Andresele ette, et ta üldse minu eest ei hoolitse ja ma pean endale ise süüa tegema. Lõpuks ma ikkagi ütlesin talle, et palun tee nüüd mulle süüa. Andres pakkus, et ta teeb mulle munavõileiba, sest ta oli hommikul mitu muna keetnud. Mul ei olnud aga üldse munavõileiva isu. Rullbiskviidiisu oli hoopis. Nii ma ütlesin talle, et ma tahaks rullbiskviiti. Andres hakkas naerma ja ütles, et noh, millisest kokaraamatust siis. Ma siis näitasin talle kokaraamatus õige koha kätte. Kuna nali oli juba nii kaugele läinud, siis Andres otsustas mitte taganeda ja mulle rullbiskviiti teha. Ma siis "tõlkisin" talle retsepti ära ja illustreerisin kätega vehkides, kuidas jahusegu munavahu sisse segada ja kuidas biskviit teisele paberile kummutada. Andres läkski kööki kokkama. Kohe hakkasid ka küsimused hõikuma - "kus meil jahu on", "kus meil suhkur on", "kus kartulijahu on", "kas kartulijahu on kartulitärklis või", "kas ma vahustan vahukoort sama miksriga, millega muna vahustan", "kus ahjuplaat on".... Vahepeal ma läksin köögi, et aitan teda, aga ta tahtis ikka täitsa ise teha.
Ja sündiski ime - Andres tegi rullbiskviiti. Kusjuures väga kohev ja maitsev, no välimus pole just esmaklassiline, aga Andres ütles, et siis ongi näha, et tema tehtud. Ta ise ka ei uskunud, et sellise asjaga hakkama sai! Minule mõjus see väga tervendavalt, paremini kui ükski ravim :)
Panen siia retsepti ka, juhuks kui kellegi abikaasa soovib ka rullbiskviiti teha:)

Kohupiima-vaarikarull (Kohupiima- ja kodujuusturaamatust)

Rull:
4 muna
1 dl nisujahu
1 dl kartulijahu
2 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
400 g kohupiimapastat
2 dl vahukoort
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3-5 dl vaarikaid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Vahusta munad suhkruga. Sõelu hulka eelnevalt segatud kuivained. Määri tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 10 minutit. Kummuta biskviit teisele, suhkruga kaetud küpsetuspaberile. Koori ahjus olnud paber ettevaatlikult maha. Keera tainas koos uue paberiga rulli ja jäta jahtuma. Täidise tegemiseks vahusta vahukoor suhkruga ning sega kohupiima ja vaarikatega. Määri täidis jahtunud põhjale ja keera paberi abil rulli. Keera rull paberisse ja lase 15-30 minutit maitsestuda.

Andrese mugandus: täidiseks segas ta banaanitoru, vahukoore ja maasikad. Ning 15-30 minutit me ka oodata ei jaksanud, hakkasime kohe sööma :)

reede, märts 2

Pakk kirjasõbralt ja kirjandusülevaade

Täna leidsin postkastist lausa kaks pakiteadet, vabandust, maksikirjateadet.
Ühe paki oli saatnud minu "maksikirjasõber" Maarja. Pakis oli midagi meisterdamiseks (ilmselt räägin sellest hiljem), midagi näksimiseks, midagi Maibritile ja midagi pisikest ja helesinist :) See pakk tegi tuju nii heaks, et ma isegi unustasin ära, et mul tervis nii sant on.
Teise paki sain Amazonist. Raamatu "Fitted Knits". Raamatu autor on sama, kes on ka kuulsa Forecasti autor, Stefanie Japel. Ma olen selle raamatuga väga-väga rahul. Enamus asju tahaks sealt järgi teha. Nagu pealkirigi ütleb, on pea kõik selle raamatu kampsuneid ilusti keha järgi kootud ning mõõtude järgi vaadates on mõeldud ka pisematele inimestele. Boonuseks on mõnus suur formaat ning ilusad fotod ja kujundus. Ilus niisama vaadata ja tundub, et ka järgikudumiseks hea. Selles ilusas blogis on ka sellest raamatust juttu ja pilte ka. Amazonis on see raamat lugejate poolt ka peaaegu ainult viisi saanud. Veel mõni pilt.
Siis tõi Andres mulle täna ka uue Moda. Seekordne Moda (mis on seekord poole odavam, muide) rõõmustas mind poppide lõigete poolest. On ka paar kuduprojekti, mida võiks järgi teha, aga arvestades minu kudumis"kiirust" jäävad need tõenäoliselt unistusteks.
Ja uue Burda sain ka veel.
Selline noos teeb iga haige inimese kohe palju tervemaks. Lisaks joon teed sidruni ja eukalüpti Hallsiga, mida Roheline soovitas ning söön oma sõbranna isa mesilaste mett. Lisaks mängib Nelly Furtado "Loose" mis on üle prahi.