Kolmeaastane Maibrit

12. mail sai Maibrit kolme aastaseks. Kuidas aeg lendab! See sünnipäev oli varasematega võrreldes täiesti teistsugune, kuna Maibrit oskas seda juba oodata. Ja ta oli väga kannatamatu. Arusaadav muidugi, sest Sandril on ju igal kuul sünnipäev olnud aga Maibritile öeldakse muudkui, et "sinu sünnipäev on kevadel". No ja lõpuks tuligi see kevad ja ka sünnipäev!

Ma olin sünnipäeva eel ise ka üsna ärevuses - palju rohkem, kui oma sünnipäeva eel. Hommikul tulid vanaema, vanaema mees, õde ja õe mees ka sünnipäevalast üles laulma. Nii et meil oli täitsa arvestatav koor. Ja oh seda elevust kinkide avamisel ja küünalde puhumisel!

Milline on siis meie kolmeaastane Maibrit? 

Kolmeaastane Maibrit on suur maailmaavastaja. Ta märkab pisemaidki detaile ning rõõmustab iga uue avastuse üle. Tema lemmikküsimuseks on "miks?" ning talle väga meeldib, kui ma seletan pikalt-laialt asjade omavahelisi seoseid ning põhjuseid. Maibriti siiras rõõm täiskasvanute jaoks igapäevaste ja tavaliste asjade avastamise üle muudab ka minu päevad oluliselt helgemaks ja säravamaks - täiskasvanud on unustanud, kui põnev koht see maailm tegelikult on :)

Kolmeaastane Maibrit on suur ja hoolas õde oma vennale. Küll ta üritab potilille riiulil kinni hoida, kui Sander teisest otsast seda endale kaela tahab tõmmata, küll korjab temalt sodi suust ära, mida Sander igalt poolt leiab. Maibrit haldab ka mänguasjamajandust - kõik põnevamad asjad hoiab endale ja noh, mis üle jääb, saab Sander :) 

Kolmeaastane Maibrit on suur abiline. Nii kui ma lähen kööki süüa tegema, tuleb kohe "emme, ma tahan sind aidata". Siis ta saabki mune lahti kloppida ja suhkurt-jahu sinna sisse panna. Asjade külmkappi ladumine on üks tema lemmiktegevustest. Nüüd lisandus ka laua katmine.  Kui Andres paneb mõnda mööblitükki kokku või remondib midagi, siis Maibrit üritab kruve õigesse kohta panna ja neid kruvikeerajaga keerata. Ühesõnaga kõik kodutööd meeldivad  Maibritile.

Kolmeaastane Maibrit on suur korraldaja ja kamandaja. Tema teab, kuidas asjad käivad, kus asjad käivad ja kuidas asju kasutada. Ja kui keegi üritab kõrvale hiilida või viilida, kutsutakse ta kohe korrale. Samuti teab Maibrit täpselt mis kellelelegi kuulub. 

Kolmeaastane Maibrit armastab mängida puslede, legode ja oma beebinuku Liisiga. Samuti meeldivad talle kõik "päris" asjad - pangakaardid, tšekid, märkmikud, telefonid ja nii edasi. Kui Maibrit mängib "päris" asjadega, siis ta ütleb et ta "teeb tööd". Ja katkise "päris"mobiiltelefoniga räägib ta nii tõetruult, et petaks igaühe ära, kes ei teaks, et telefon tegelikult ei tööta.

Kolmeaastane Maibrit on täpselt selline laps, et vaatad teda ja mõtled, kuidas sind on õnnistatud ja sulle Selline laps kingitud... ja kui vaatad neid koos, Maibritti ja Sandrit, siis mõtled, kui rikas ning rõõmus on elu koos lastega...

Liblikakampsun

Kuna Eestimaa suvi on selline nagu ta on, tuleb suveks ikka üks soe kampsun varuda. Ainult pitspluusidega meie suvele vastu minna ei saa :)

Tegelikult oleks pidanud see kampsun küll umbes märtsiks valmima, aga mõni asi hakkab vahest hirmsasti venima ja igasugu muid asju tuleb vahele. 

Ükskord veebruarikuus, kui ma astusin sisse lõngapoodi "Kosmose Vastas" et uusi Rowani lõngu katsuda ja nägin, mida poe perenaine kudus - mummulist laste vesti Rowani "Felted Tweedist" ja "Tapestryst" (selline meestevest on ühes Rowani ajakirjas ka olemas) - tundsin, kuidas väike lõngamaniakk minus elavnes. Mõistsin, et ilma nende lõngadeta ma poest väljuda ei saa! Kodus jätsin need diivanile ja katsusin ja imetlesin iga päev. Kuni ükskord kuduma hakkasin.
Algul oli plaan samasugune mummuline kamps teha, aga siis said liblikad võitu. Nüüd ma muidugi vaatan, et värvikontrasti on vähe ja eriti aru pole saada, kes või mis seal kampsunil on. Aga eks see ole siis õppetunniks.  Muus osas olen kampsuniga väga rahul. Peale aurutamist muutus see imepehmeks. Ta on selline mõnus õhuke, aga soe. No ma tahaks endale ka midagi sellist. 
Lõng: Rowani "Felted Tweed" 146 Herb, 50 g/175m, 2,5 tokki (ostetud "Kosmose Vastast" ja Mammi lõngapoest)

"Tapestry" 179 Highland, 50g/120m, 2,1 tokki (ostetud "Kosmose Vastast")

Abimaterjalid: Liblika muster "Kudumise entsüklopeediast", 

pitsiääred Nicky Epsteini "Knitting on the edge", 

passe kahandusnipid Elizabeth Zimmermanni "The opinionated knitter"

Vardad: 2,5 mm

Selle aasta Esimene Mai

Ka seekord toimus meie Esimese Mai Piknik. Seekord üheteistkümnendat korda. 

Ja seekord ootas pikisilmi meie piknikku ka Maibrit. Me olime juba varem erinevatest raamatutest vaadanud, kuidas igasugu tegelased piknikul käivad ja mida see üldse tähendab. Ja siis ma rääkisin, et meie läheme ka varsti piknikule. Nii käis ta iga päev ja küsis, et millal me "mikmikile" läheme. 

Kuna seekord startisime maalt, siis polnud seda luksust kuskilt kohvikust läbi hüpata ja midagi head kaasa osta. Ja parem oligi. Hommikul tõusin üles ja hakkasin kokkama.

Menüüs olid: sibulapirukas, suitsukana-puuvilja salat, mascarpone-laimi kreem maasikatega. Pluss meie vein. Maibritil oli voli nõud valida ja loomulikult valis ta Puhhiga nõud. Suur piknikukoha otsimise draama jäi ära, leidsime üsna meie kodu lähedalt ühe ilusa rannakese. Ja ilm oli ilus, nagu ikka tavaliselt esimesel mail on. Veidi heitlik, aga peaasi, et ei saja. 

Sander magas muidugi meie pikniku maha.  Maibrit armastas ka varem nii teha :)

Mascarpone-laimi kreem maasikatega (oma improviseering)

1,5 laimi mahl

1 laimi riivitud koor

250 g mascarponet 

3-4 spl tuhksuhkrut

Kõik segada, süüa maasikatega.

Suitsukana- puuvilja salat (see on ühest 100 rooga raamatust, ei mäleta millisest)

2 peopesa suurust suitsukana fileetükki

üks suur peotäis viinamarju

pool keskmise suurusega purki ananassi

üks pirn

umbes 250 g majoneesi

4-5 spl ananassikompoti vedelikku

Kõik hakkida, segada majoneesi ja ananassikompoti vedelikuga.

Sibulapirukas (Küüslauguraamatust, seal oli ka anšoovisefileed lisatud)

500 g lehttainast

500 g sibulaid

oliive

50 g võid

1 spl õli

tüümiani

soola, pipart

Kuna mul oli selline tükkideks lõigatud tainas, siis ma tegingi sellise suurusega pirukad. Viiluta sibulad. Sulata  potisvõi, lisa õli. Lisa sibulad ja hauta pool tundi, ära lase pruunistuda. Maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Kata tainas sibulaseguga, lao peale oliivid. Küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit.

Tagasi maal

See on nüüd juba kolmas nädalavahetus, mil me jälle maal oleme. Mis teha - kevad on käes ja linn muutub ahistavaks. Ja maal näeb seda kevadet ju hoopis teistmoodi.

Nüüdseks on peaagu lõppenud ka minu koristusmaraton. Puukoid ja hiired olid talvega oma töö teinud ja kõik kohad olid puutolmu ja hiirepabulaid täis. Seetõttu tuli koristamine ette võtta korralikult - isegi raamatud kloppisin ära ja kõik kapid pesin seest puhtaks. Rääkimata nõudest, põrandatest, riiulitest. Kui keegi viitsiks veel aknad ka ära  pesta, siis oleks täitsa esinduslik kodu kohe :)

Eelmise aasta "kevad maal" jäi mul vahele, sest olin ju veel viimast kuud suure kõhuga ja jaksasin vaevalt kodu koristamisega hakkama saada. Seda enam on aianduspisik sellel kevadel võimust võtnud. Läksin poodi natuke seemneid ostma aga tulin tagasi õunapuu ja väga paljude seemnetega. Andres kaevas mu peenramaa ka suuremaks, nii et loodetavasti saab nii herneid kui tilli kui lilli maha külvata. Reedene päev ongi mul peenarde tegemiseks ja külvamiseks planeeritud. 

Piparmünt on juba nii suur, et saab teed teha. Ja homme-ülehomme saab ka rabarberikooki. Sead olid küll kõik rabarberid talvel üles tuhninud, aga tundub, et rabarberile meeldiski väike tuulutus - vintsutustest hoolimata kasvavad nad mühinal.

Kui me Andresega peale esimest sellekevadist maal veedetud nädalavahetust linna sõitsime, siis terve tee rääkisime ees ootavatest töödest ja plaanidest. Tööd on siin tohutult ja tundub, et kõik on omavahel nii seotud, et ei tea, kust otsast seda kuhja harutama hakata. Väga oluline on teha ka mingi umbmääranegi plaan, sest muidu kas ei tee midagi või rabeled huupi. Ning muidugi ei tohi ära unustada kõige olulisemat - maakodu on meie jaoks koht, kus töö tegemisest rõõmu tunda; kus nautida looduse ilu; kus lastel on võimalus lihtsalt õues olla; kus me võime teetass käes mööda õue jalutada ja tunda mõnu sellest, et nii palju toredaid ettevõtmisi on veel ees.