Praegu on käimas Fashion Revolution Week, mille eesmärk on pöörata inimeste tähelepanu moetööstuse pahupoolele ja kutsuda nii tootjaid kui tarbijaid üles mõistlikumale tootmisele ja tarbimisele. Nii et inimesed oleks riietatud, keskkond ei saaks kahjustatud, töötajad saaks õiglase palga ning kõik oleks tasakaalus. Et tootmisahelad oleks läbipaistvad, töötajate turvalisus ja heaolu tagatud ning et oleks vastutajad. 24. aprillil möödub kolm aastat Bangladeshi Rana Plaza kokkuvarisemisest ja seetõttu on see kuupäev kuulutatud moerevolutsiooni päevaks.
Jaak Kilmi filmi "Moest väljas" Reet Ausi tegemistest on vist paljud näinud, see oli isegi telekas. Aga kes pole näinud filmi "The True Cost", siis soovitaksin väga ka seda.
Moerevolutsiooni nädala raames utsitatakse inimesi ka ise midagi ette võtma. Näiteks teha pilt oma rõivaste tootja logoga ja esitada küsimus, et kes mu riided tegi ning siis see pilt sotsiaalmeediasse postitada.
Või näiteks teha "haulternative". See oleks siis vastumürk Youtubes levivatele "Haul" videotele, kus inimesed näitavad suurt hunnikut riideid, mida nad peamiselt kiirmoekettidest kokku on ostnud. Kuna need videod on populaarsed, siis tehakse neid üha agaramalt juurde ja arusaadavalt see suurendab veelgi inimeste arusaamist, et kuna riided on odavad, võib ja peabki neid ostma nii, nagu poest toitu ostad. #haulternative oleks siis aga sama asi, kuid esitletakse midagi, mida oled ostnud teiseringi poest, ise teinud, parandanud ja muud sellist. Mina videot tegema ei hakka, aga teen siis postituse oma "uuest" kampsunist, mis eile "valmis sai" ning veel mõnest leiust teiseringi poest.
Aga blogi- ja videomaastikult soovitan "My Green Closet" 'ist Erinit, kes räägib jätkusuutlikust ja eetilisest moest ja on üleüldse üks armas inimene. Tema blog, Youtube ja FB.
Aga minu kampsun siis, mis eile "valmis sai", oli enne rohelise-halli triibuline, külgedelt sisse võetud ja kahe koiauguga. Materjaliks kašmiir ja ostsin selle teiseringi poest eesmärgiga "kuskil kasutada". Näiteks panna villasele mantlile soojenduseks või kasutada hoopis alussärgina, kui õues on -30. Aga see roheline oli ikka nii kole, et kuhugi alla ma seda kampsunit ei pannud ja kuna tegu on kašmiiriga, siis oli kahju ka mantli vahele panna. Nii ma siis võtsin kätte (selleks kulus mõni aasta) ja harutasin külgedele tehtud sissevõtud ära, värvisin kampsuni ära ja parandasin koiaugud. Parandamiseks võtsin peenvillast lõnga ja värvisin selle potis koos kampsuniga ära. Oleks võinud ka kohe ära parandada, aga seekord niipidi. Ja nüüd on mul siis imepehme ja täitsa kobe must kašmiirkampsun! Ma ise ka ei usu, et see nii libedalt läks. Loodetavasti värvi andma ei hakka, loputasin seda küll vist kümme korda ja lõpus lisasin ka natuke äädikat viimasesse loputusvette. Värviks kasutasin seda rohelises pakis villase värvi Vello Laumetsa värvikojast. Minu oma oli küll 15 aastat vana, aga toimis ikka. Tegelikult värvisin ma eelmisel päeval ühte siidsalli Dyloni värviga ja kuna värvivesi jäi nii tume, siis oli kahju seda ära visata, nii et lahustasin Vello Laumetsa värvi ära ja valasin sinna Dyloni värvivette koos äädika ja soolaga. Nii et tegu on siis kahe värvi seguga.
Ja kui juba pildistamiseks läks ja teemaks taaskasutus, siis jagan mõningaid teiseringi poe leide, mis peaaegu või täisa muutmata. Kuna mulle endale meeldib vaadata, mida inimsed teiseringi poodidest leiavad, siis jagan ise ka.
Teiseringi poodidest otsin tavaliselt kas selliseid asju, mida kanda saab või siis selliseid asju, kus on palju väärtuslikku materjali. Haapsalu Humanas on kõige kallimad asjad 4 eurot, nii et kohe selga panemise asju ostan siis, materjali asju aga siis, kui hinnad on kukkunud. See on selline pood, kus iga kahe nädala tagant kaup vahetub, esimesel päeval on kõik 4 eurot ja siis iga päev hinnad langevad, lõpuks vist on kolm asja kokku 1.50.
See must kott on nahast ja minu arvates väga armas. Tal oli ka üks sangake, mis oli aga mõranenud ja kulunud ja jättis räpaka mulje. Nii mas siis lihtsalt lõikasin selle ära.
Selle valge pluusi ostsin ikka aastaid tagasi juba ja ta oli minu taaskasutust ootava siidi kastis. Nüüd ükspäev, kui seda kasti sorteerisin, vaatasin, et võib kohe selga panna, polegi midagi muuta vaja. Tore ikka ka, et mood muutub :) Sarnaseid pluuse nägin igas toonis Tartu maantee Humana Vintage poes, kuhu mööda minnes sisse astusin.
Need teksad on ka Humanast pärit, originaalis Zarast. Midagi ma nende juures ei muutnud.
Ja siis veel üks nahktagi, kah Humanast. See oli enne tegelikult selline pikemat sorti ja vööga ja tundus ikka natuke maiguga. Nahk aga oli super-super pehme ja asi ise peaaegu kasutamata. Paar aastat ootas ta pööningul oma aega ja nüüd siis tegin ta pisut ringi.
Selleks, et ta lühemaks teha, tuli lukk ära harutada, mis tunduski algul kõige raksem. Tegelikkuses aga läks see lihtsalt ja hoopis allääre õmblemine oli keerulisem. Kuna minu teflontallaga masin on ema juures (tervitused tublidele õmblusõpilastele siinkohal!) siis pidin tavalise tallaga õmblema ja alläär ei tulnud kõige ilusam. Aga enam-vähem kannatab käia. Varrukate otsa ma vist siiski plaanin soonikud panna, sest varrukad on pisut lühikesed ja nati laiad alt. Enne pean aga sobiva sooniku leidma.
Selline siis minu #haulternative sai. Mulle väga meeldis seda kirjutada :) Ja kellel samal teemal huvitavaid blogisid või juutuubereid soovitada, siis oleksin info eest tänulik!
Ja kui Haapsallu satute, siis soovitan kindlasti minna Rannarootsi keskuses asuvasse Humanasse (soovitavalt uue kauba päeval, neil kodulehel kõik kirjas), Samaaria poodi, näiteks Lihula maanteel (Tallinna poolt tulles fooriga ristmikult vasakule ja siis vasakut kätt enne ujulat) asuvasse ja Antiigilattu. Ja veel, Haapsalus on nüüd ka püsikirbukas, Karja Basaar, kuhu ma polegi veel ise jõudnud. Ja kuna ka Haapsalu kohvikud ärkavad talveunest, siis ongi tore üks spetsiaalne Haapsalu päev teha, näiteks koos sõbrannaga :)
