MY ENGLISH BLOG

laupäev, detsember 29

Jõulud

Jõulud algasid meil kuuse ehtimisega. Siis tuli hinge ka natuke igatsetud jõulutunnet. Sellel aastal oli Maibritil vaba voli võtta kõike meie jõuluehete kastist, kuhu on aastatega kogunenud igat sorti ehteid, ja nendega kuuske ehtida. Tulemuseks on folk-glämm kuusk. Maibrit ise oli selle üle väga õnnelik :)
Jõule tähistasime koos õepere ja emaperega. Meie emaga tegime soolast, õde magusat. Ja peab ütlema, et nii maitsvaid jõule ei mäletagi. Oli kala, oli liha, oli Pille õllekapsast, oli safraniõunu, oli tiramisut, oli trühvleid... ja see pole veel kõik...üks parem kui teine. Palju head toitu kuulub jõulude juurde.
Ja mis peamine - oli rõõmu koosolemisest, oli rahu, oli tänutunnet, et mul on nii kallid inimesed überringi. Ja sellel aastal oli ka päkapikudraamat :)
Loomulikult toodi kingid kuuse alla just siis, kui Maibrit meie kõigi õhutusel nagu naelutatult akna peal päkkapikke ootas.
Maibrit sattus kinkide jagamisega täiesti hasarti. Kõik käis joostes. Minu ülesanne oli lugeda pakilt, kellele see on.
Ja kingid olid head, nagu ikka. Minule tõid päkapikud Iittala nõusid, Maailma parimate magustoitude raamatu, Eesti gourmet kokaraamatu, L'eau d'Issey lõhna... ju ma siis olen hea laps olnud :)Kohvilaud oli "naabrimuti" ehk minu ema juures :) Peale seda, kui lapsed ja mehed magama läksid, rääkisime ema ja õega juttu veel kella poole neljani. Meenutasime vanu häid aegu ja lobisesime niisama. Meil seda juttu ikka jätkub. Mis on tore :)
Olid helged jõulud...

neljapäev, detsember 13

Rubriik "Pudru ja kapsad" pluss Ostupall

*Viimasel ajal on selline väsimus-tüdimus-melanhoolia peal, et vähe sellest, et ei jõua blogida, ma ei jõua ka midagi teha, millest võiks blogida.
Eks see ole seotud ka sellega et Maibrit on haige. Peale pikki ponnistusi jõudsime selleni, et talle hakkas lasteaias meeldima. Siiski tegin plaane, et mida ma siis kõik teen ja kuhu lähen, kui on võimalik ainult ühte pampu kaasa vedada, liiga vara. Maibrit on nüüd rohkem haige kui terve. Ja viimasena sai ta endale lausa kopsupõletiku. Ja kuna meie perearsti asendusarst käskis antibiootikumid liiga vara ära lõpetada, algas kõik uuesti. Ma ei taha mõeldagi sellele ab kogusele, mida Maibrit peab võtma. Homsest peaks see rohu võtmine siiski ära lõppema, eks siis paista, kuidas läheb. Igaljuhul olen ma sellest südamevalust väga väsinud ja suutmatu midagi asjalikku teha. Aga emade töö pidigi muretsemine olema, nii et eks tuleb harjuda.
*Viimasel ajal on mul tohutu šokolaadi isu peal. 100 grammise Tiramisu šokolaadi Kalevilt söön korraga ära. Kõik Maibriti üllatusmuna šokolaadiümbrised söön ära. Nii kui kuskil šokolaadi vedelemas näen, söön ära. Täna sain terviutus.ee -st karbi käsitöökomme, need on nii head, et olen nad juba peaaegu kõik ära söönud. Ma ei tea, mis see on. No päikest ju üldse pole, kuskilt on vaja energiat saada ;)
*Vahest on tore ka enda üle uhkust tunda. Nagu täna. Olukord oli selline, et oleks võinud väga vihstada, närvi minna ja siis ühe nutuse kõne Andresele võtta. Aga ma suutsin ennast nii meelestada, et ütlesin endale "olukord on küll pisaraid väärt, aga ma lihtsalt ei viitsi närvi minna". Nagu Kajakaski on tõdenud, tavaliselt on asi meelestatuses. Kuigi kui tunned, et ikka seda negatiivset koguneb-ja koguneb hingele, siis on tervse huvides ikka kasulik natuke auru välja lasta :)
*Käisime Andresega Elisabethi vaatamas. Oli mõnus film küll. Mulle väga meeldis. Enim meeldis see liin, et kui kainelt kalkuleerides tundub, et olukord on sinust üle, ei tasu kunagi liiga vara alla anda. Sa ei või iial teada, mis saatusel on sinu jaoks varuks. Isegi Võitmatu Armaada on võidetav:)
* Ostupall on ka minule visatud. Ma kogu aeg mõtlesin, et lasen Andresel oma head ostud ilusti üles pildistada, aga tundub, et nii ei jõuagi ma oma heade/halbade ostude ülestähendamiseni. Sest nii kui Andres koju jõuab, annan talle pambu kätte :)
Ühesõnaga. Head ostud:
1. Salomoni matkatossud. Ostsin need 2001 aastal ja olid siis jube kallid, peaaegu 2000.- Aga siiani käin. Vooder on küll natuke kulunud, aga muidu nagu uued. Mõlema raseduse aeg olid need mu põhijalanõud. Sest Krista õpetas, kuidas on võimalik nii, et paelasid sidumata saab jalanõu jalga, jalas hoitud ja jalast ära :) Siin pildil on neid natuke näha ka.
2. Color Adapt jumestuskreem Max Factorilt. See on juba eiteamitmes. Vahepeal proovisin ka muud, aga see on ikka kõige parem.
3. Maybelline Dream Mousse Blush, 04 Mauve. Kõige parem põsepuna.
4. YSL Mascara Volume Effet Faux Cils - kõige parem ripsmetušš.
5. Tissot kell. Selle kinkis mulle küll Andres kolm aastat tagasi sünnipäevaks, aga ma ise valisin selle. See meeldib mulle tohtutult, kannan seda 24h.
6. Iittala nõud. Teevad argipäeva erilisemaks.
7. Inese uus plaat. It lights me up!
8. Beebimonitor. Ma ei tea, mida ma ilma selleta teeksin.
9. Köögikombain - kogu aeg kasutuses.
10. Õmblusmasin ja overlok. Minu sõbrad :)

Halvad ostud:
1. Electroluxi gaasipliit maale. Selle lastelukk mõjub ka täiskasvnutele ja vaeva tuleb näha palju, enne kui pliidi tööle saad. Pliidi seadistamine oli ka liiga keeruline, ma oleks ise äärepealt põlema läinud selle käigus, kui suure tulejoa endale näkku sain.
2. Jyski mööbel. Kunagi ammu ostime mõned asjad. Aga see mööbel on papist. Laguneb kohe ära.
3. Malmpott. Mina seda kasutada ei oska. Ei ole võimalik seda puhastada vaid paberiga pühkides, nagu soovitatakse. Sellisel juhul jääks see pott mul ikka nii mustaks, et läheks hallitama. Kui pesta, siis tuleb teha läbi mingi tüütu õlitamise protseduur, et pott rooste ei läheks. Ja kui toit kauemaks potti jääb, läheb halliks ja omandab raua maitse.
4. Dressid ja sporditossud. Iseenesest on nad head. Aga kuna ma vabatahtlikult oma vabal ajal sporti ei tee, siis pole nende järgi reaalset vajadust. Ja niisama ma juba dressis-tossus välja ei lähe.
5. Üks Dieseli T-särk. Kunagi kukkusin rahaga laamendama ja ostsin. Peale pesu olid kõik kirjad kadunud. Ekspertiisis öeldi, et ise olen süüdi, et ei tohi üle 30 kraadi pesta seda. Ma pesin siis järelikult 40, sest kuumemaga ma ei pese kunagi (va lasteasjad ja voodipesu). No see ei ole ju normaalne! Kah mul firmamärk. Eks see oligi karistuseks edevuse eest. Lubasin endale, et iialgi enam selle ülehinnatud kaubamärgi asju ei osta.

Ootaksin ostupihtimusi Kajakalt, Kristalt, Väikekassilt.

Tsau! Mul tuli nüüd jälle šokolaadi isu:D

laupäev, november 24

Kuidas teha mummumütsi

Et vähendada kirjatuvide tööd panen mütsi õpetuse siia kirja.
Sissejuhatuseks tuleb öelda, et see on minu elu esimene kirja pandud õpetus. Seega ei saa ma vastutada, et kõik seal arusaadav on. Mõned inimesed on selle järgi küll kudunud ja enam-vähem aru saanud ka. Aga see kirja panemine on üks tüütu töö küll. Aga tahtsin siiski proovida.
Teiseks - pildil olev müts on kootud nii, et mummureal on korraga töös kaks lõnga, ehk et töö pahemale poolele jäävad lõngajooksud. Õpetuse kirjutasin ammu, siis kui ma veel vanaviisi tegin. Olenevalt lõngast võib teha nii ja naa.
Kahe-kolmeaastasele lapsele on paras kududa 42+2 silmusega ja kududa peale soonikut kaks mummurida ilma kahandusteta (suurte omal on neli) ja seejärel kaks rida kahandustega. Äär ja soonik on lastemütsi puhul samad.

MUMMUMÜTS

Lõng: Novita Aino, (1 tokk, 100g) , Novita Princess Mohair, (2 tokki, 2*50g). Mõlemat lõnga jääb pisut üle.

Vardad: nr 6, aga mina koon hästi lõdvalt. Seega kes koob normaalselt, sellele ehk sobivad nr 7 vardad.

Pahempidine kude: Töö paremal poolel koo kõik silmused pahempidi, töö pahemal poolel koo kõik silmused parempidi.

Loo Novita Aino lõngaga 60+2 silmust. Koo 3 rida pahempidist kudet (esimene rida, töö pahemal pool, koo parempidi; teine rida, töö paremal pool, pahempidi; kolmas rida parempidi). Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. 4. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära ja *koo järgnevad 5 silmust parempidi, järgmisest silmusest kasvata 7 silmust (koo silmus parempidi aga ära maha lase, tee õhksilmus, koo uuesti parempidi, õhksilmus jne)*. Korda *-* veel 9 korda, koo viimane, ääresilmus. 5. Rida Tagasireal koo kõik kasvatatud silmused parempidi, vahepealsed silmused aga pahempidi. 6. Rida: Järgmisel real, töö paremal poolel, koo mummudevahelised silmused (5 silmust) parempidi, kasvatatud mummusilmused aga pahempidi. 7. Rida: Tagasirida koo nagu 5. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. 8. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära, *koo 5 silmust pahempidi, koo 7 kasvatatud mummusilmust pahempidi kokku.* Korda *-* veel üheksa korda, koo viimane, ääresilmus. Koo veel 3 rida pahempidist kudet. Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. 12. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära, koo 2 silmust parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust. Edasi* koo 5 silmust parempidi, kasvata järgmisest silmusest 7 silmust.* Korda *-* 8 korda, koo 3 silmust parempidi, koo ääresilmus. 13.-15. Rida: koo nagu 5.-7. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. 16. Rida: koo nagu 8. Rida. Koo veel 3 rida pahempidist kudet. Soonik: tõsta ääresilmus kudumata ja hakka kuduma 2 parempidi-2 pahemidi soonikut. Koo soonikut 13 rida. NB! Nüüd vahetuvad töö pooled, st see mis oli enne pahem pool, on nüüd töö parem pool. Töö on nüüd õieti käes (ehk parem pool sinu poole), kui Eelnevalt kootud mummud jäävad töö taha. Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. Korda ridu 12.-15. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga, korda 8. Rida, koo veel 3 rida pahempidist kudet. Koo veel 3 mummutriipu nii, et mumuud jääksid paiknema maleruudus. Ehk siis järgmine mummutriip koo nii, nagu esimene mummutriip, ehk nagu read 4.-7. Mummuridade vahepeale koo Novita Ainoga pahempidised triibud ehk koo kõigepealt nagu 8. Rida, seejärel veel 3 pahempidist rida. Kui peale soonikut on kootud neli mummutriipu, koo veel üks pahempidine triip Novita Ainoga, seejärel alusta kahandamist. 1. Kahandusrida: tõsta kudumata ära, koo 2 silmust parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust, *koo 2 s parempidi, koo 2 s parempidi kokku , koo 1 s parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust.* Korda *-* veel 8 korda, koo 1 s parempidi, 2 s parempidi kokku, koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. 2. Kahandusrida: tõsta ääresilmus kudumata, koo 2 s parempidi kokku, kasvatatud 7 mummusilmust koo pahempidi, *koo 1 s parempidi, 2 s parempidi kokku, 1 s parempidi, järgnevad 7 mummusilmust koo pahempidi.* Korda *-* veel 8 korda, koo 2 s parempidi, koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. Seejärel koo Novita Ainoga üks pahempidine triip (ehk koo kõigepealt nagu 8. Rida, seejärel veel 3 pahempidist rida). Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga: tõsta ääresilmus kudumata, *koo 3 s parempidi, koo järgmisest silmusest 7 silmust.* Korda *-* veel 9 korda , koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. 3. Kahandusrida: tõsta ääresilmus kudumata, *koo 2 s parempidi kokku, koo 1 s parempidi, koo kasvatatud 7 mummusilmust pahempidi.* Korda *-* veel 9 korda. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. Koo 2 mummudevahelist silmust pahempidi kokku, kasvatatud 7 mummusilmust koo pahemidi kokku. Katkesta lõng (jäta mütsi külge pikem lõngajupp, millega saab kohe mütsi ka kokku õmmelda) ning tõmba vardal olevatest silmustest läbi.

Viimistlemine: Kinnita silmustest läbi tõmmatud lõng tihedate pistetega pealaelt, õmble sama lõngaga müts kokku. Jälgi, et soonikust allpool oleva osa õmblusvarud jääksid teisele poole, kui mütsi oma. Keera mütsi äär tagasi ja mine peegli ette imetlema.

PS. Kanda saab nii äär ülesse, kui sisse keeratult :)

Veel samal teemal


kolmapäev, november 14

Tuttmüts pähe, õue lähen

Kui sul on lapsed ja sa pead nende järgi oma aega ja tegevusi planeerima, siis võib juhtuda, et lähed külla hommikul kell kümme. Nagu meie täna Sandriga tegime.
Armas inimene Chenet tegi ükskord ettepaneku mütsivahetuseks. Et tema teeb Maibritile ja mina teen tema tütrele. Täna kell kümme toimus mütside vahetamine. Ma olen äärmiselt õnnelik Maibriti uue retromütsi üle. Nii ilus ja nii paras ja nii hästi sobib talle! Aitäh, Chenet!
PS. Cheneti juures jõin üle pika aja pärnaõie teed ja nüüd mul on nii suur isu selle järele, et peab vist homme ostma minema :)

esmaspäev, november 12

Isadepäev

Pikk Isa
Ira Lember

Minu isa on pikk kui osi,
seepärast ema ta meile kosis.
Mulle meeldivad pikad isad,
pikad on pallimängus visad.
Ja kui isa on mulle ratsuks -
tema õla pealt pilvi katsun.

Pika isaga muret on vähem,
rahvasummas ta kaotsi ei lähe.
Kuigi lahti lasen ta käest -
pikka isa ma ikka näen,
kõigist üle ju paistab ta pea.
Seepärast pikad isad on head.

Tänane isadepäev algas meil mõnusalt hilja, esimesena otsustas üles tõusta Maibrit, kell pool üksteist. Maibrit viis issile voodisse lille ja raamatu "Pikk isa". Vaatamata sellele, et meie kodu nägi täna hommikul välja kui lahinguväli - kõikjal vedelemas siniseid kotte, täis ja tühje pappümbriseid ning köök täis kila-kola, millele veel kohta pole, tegin ma siiski meile ühe saarekese puhtaks, kus pidulikult serviisist hommikuteed juua ja isadepäeva tähistada. Peale seda võtsime õe peale ja läksime Hagerisse isa hauale.
Väike tervistav uinak koos Maibritiga ja õhtul läksime Andrese isale lille viima. Andrese ema oli küpsetanud lihapirukaid ja kaneelisaiu, puljongi keetnud ja laua katnud. Nagu minu ema juba :) Väga-väga tore oli :)
Ja pean minagi tõdema, et ma olen endale tõesti hea mehe kosinud. Hea isa lastele.
Ma olen seda vist juba kirjutanud, aga siiski - kuskilt lugesin tarkusetera:"Kõige parem kingitus, mida üks isa saab oma lastele teha, on armastada nende ema".

pühapäev, november 11

Ei saa me läbi Ikeata

Kuna meil siin kodus on suured ümberkorraldused - Maibrit meie endisesse magamistuppa, meie endisesse töötuppa ja töötuba suuretoa akna alla - siis loomulikult ei saa me läbi Ikeata. Seekord jõudsime aga uuele tasemele - me käisime Ikeas kaks korda järjest :D Sest kuna ka mu ema mööbeldab, siis nad kaks nädalat tagasi Andresega Ikeas käies lihtsalt ei jõudnud kõike asju osta. Tarkusetera: neli tundi Ikeas on liiga lühike aeg, kui sul on on vaja palju mööblit; lükandustega kapi ostmine käib teise süsteemi järgi kui muu asi.Seega saime me esimese korraga küll lükandustega kapi, aga ei ühtegi toru ega korvi sinna sisse. Laupäeval käisime siis pudinate järel. Andres, Sander ja mina. Alustuseks sain ma täielikult läbi raputatud, sest tuul oli merel kõva ja laevas (Supreseacatis) ilma kuskilt kinni hoidmata kõndida polnud võimalik. Mul läks süda nii pahaks et äärepealt oleks vetsu jooksnud. Imelik on see, et tagasi sõites loksus sama palju, aga süda pahaks ei läinud...
Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi laupäeval Ikeas käinud, aga igastahes eile oli seal meeletult rahvast. Isegi parkimiskohta pidi otsima. Ringrajal oli justkui rongkäik. Sööklas pooletunnine saba. Kassades sabad. Uskumatu. Ei tea kui suur see päevakäive seal oli :) Huvitav, kui ma laupäevasel päeval sõidan mööda Ülemiste keskusest ja näen seda ilmatuma suurt parklat, mis on äärest ääreni autosid täis, siis mul tekib tülgastus - et miks inimestel nii meeldib poes käia (mitte et ma ise nüüd palju parem oleks). Aga Ikeas mul sellist tunnet ei teki. Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad oma kodule ja tahavad seda kaunistada. Kodu on ju ometi kõige olulisem koht. Ja nii kuidas ma ka ei sooviks igasuguseid asju ise teha ja restaureerida, pean ma tunnistama, et ma lihtsalt ei jõua seda teha. Ja elada ligadi-logadi niikaua, kuni see aega isetegemiseks tekiks, kui tekiks - ma ka ei suuda.
Aga kui Andres nüüd mõnel õhtul veel naabrite rahu rikuks ja trellile tööd annaks, siis saaks me ehk ka selle suvel alustatud remondi lõpuks valmis. Ja sõbrad soolaleivale kutsuda:)
PS. Andrese kiituseks peab ütlema seda, et tema on see inimene, kes puurib kõik augud seina ja paneb kapid kokku Kohe. Et sellist asja, et ma ei saa pilti seina panna, kuna pole, kes auku teeks meil pole. Nii et meil käib üks töö ja vile siin nüüd paar päeva jälle :)

esmaspäev, oktoober 29

Viiekuune Sander


Täna sai Sander viieseks. Kahe nädala tagused numbrid on: 8 kg ja 69 cm. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et Maibrit polnud aastasena ka nii raske.
Sander on meil suur südametemurdja - nii kui ta kellelegi naeratab, ja seda teeb ta tihti, siis kõik kohe sulavad :) Sander on üsna rahuliku meelega ja teeb häält tavaliselt siis, kui kõht on tühi või uni silmas. Enamuse ajast on rõõmsas tujus. Magab päeval ainult rõdul vankris, toas ei oskagi eriti magama jääda. Öösel siiski magab toas, minu kaisus. Sest ta sööb väga tihti ja ma ei viitsi teda kogu aeg oma voodisse tõsta. Hommikul ärkab peaaegu alati pool üheksa. Pool tundi on ta nõus minu kõrval mänguasjadega mängima, siis pean ma end püsti ajama. Sandri lemmikinimene on Maibrit. Maibriti trikkide ja naljade peale ta lausa kilkab. Haare on Sandrl ka tugev. Pihku jäävad talle küll Maibriti kiharad, küll emme nahk... Ja seljalt kõhule pöörab ta hoogsalt. Nii kui ta maha panna, on hopsti kohe kõhuli.
Täna tähistasime sünnipäeva vanavanemate ja tädi-ristiisa seltsis. Sõime küpsisetorti ja vaatasime tähetantse ka :)

laupäev, oktoober 20

Reis Helsingisse


Eelmisel nädalal käisime Helsingis. See oli minu jaoks suursündmus, justkui oleks aeg 15 aastat tagasi keeratud. Ma juba suvel planeerisin, et kui minu oma pangakontole hakkab jälle midagi laekuma, siis ma lähen Helsingisse ja külastan seal kõiki kohti, mida hing ihaldab. Et selline preemia- ja lõõgastusreis minule. Sest Helsingi mulle kohutavalt meeldib, seal on selline mõnus õhkond kohe. Ja parajalt ligidal ka. Sest mina ei ole küll selline reisisell, kes beebiga kuskile lõunamaale läheks.Nii ma broneerisin meile laevapiletid ja toa korralikus hotellis, kutsusime minu ema Maibritti vaatama ja läksime. Ja oli väga mõnus! Suisa kaks korda külastasime minu absoluutset lemmikkohvikut Strindberg (Põhjaesplanaadi ja Mikonkatu nurgal). Sellisest kohvikust olen ma Tallinnas puudust tundnud. Väga lahedad kohvikukülastajad, stiilne ja pisut kulunud mööbel, maitsvad koogid ja kohvid - kõik see kokku teeb ühe kümnepunktise kohviku. Loomulikult käisin Hobboksis ja Menita lõngapoes. Hobiraamatute poes käisime mõlemal päeval a 1,5 tundi. Praktilise eestlasena kalkuleerisin ma muidugi kohe, et Amazonist on ikkagi soodsam tellida, aga et ikka natuke viisakust alles jääks, siis ostsin ühe laheda raamatu mis annab ideid lastega koos meisterdamiseks. Aga ohhhh! milliseid raamatuid on olemas! Ja see pood ise - armas vaibakene maas, lauakene ja diivan, kõrval kohvikann ja küpsisekauss ja silt, et "koos kohviga on palju mõnusam raamatuid sirvida"!Lõngapoes ma küll ahmsin õhku ja katsusin neid lõngu, mida ma ainult ajakirjast olen näinud aga siiski pead ei kaotanud. Läksin sinna sellise luksusmõttega, et luban endale kaua ihaldatud Rowani Felted Tweed lõnga. Kohapeal aga leidsin identse kuid poole odavama Grignasco tango ja mõtlesin, et mis ma siis ikka rahaga laamendad ning ostsin hoopis selle Tango.Disainimuuseum oli täielik pettumus. Minu palavalt armastatud Iittala nõud ja muud soome disaini tähtteosed olid surutud kuskile vitriini taha ja nummerdatud. See nägi välja nagu nõuka aegne muuseum. Muuseumi ülejäänud kahel korrusel eksponeeriti Jaapani siidi-gobelääni-moodi-vaipu ja vaase, mis mulle ei imponeerinud. Pealegi, võõras linnas (kuigi, mis võõras see Helsingi ikka on) meeldib mulle hoopis rohkem kohvikutes käia ja tänavatel inimesi ja maju vaadata kui muuseumis käia.Loomulikult tegin osturetke ka laste HjaM-i. Ning Muumipoodi. Suurte HjaM oli seekord pettumus.
Tagasi tulime Galaxiga, puhtast huvist, et milline see laev siis väja näeb. Ilus oli, aga milleks teha sellist ilusat laeva, kui 90% reisijatest on punaste ninade, katkiste hammaste ja väljakasvanud soengutega räuskavad inimesed? Ma omaarust olen täitsa keskmiselt tolerantne inimene, aga see kontinget hakkas ikka küll närvidele käima. Ja pole laevas sellist kohta, mis oleks enam-vähem vaikne ja kus saaks istuda. Tundub et ainuke eesmärk on joomine ja selleks pakuti laevas ikka väga palju võimalusi.
Aga see ei halvendanud sugugi meie reisielamust. Reis oli mõnus, loksutas mind minu igapäevarutiinist täitsa lahti. Ja kui ma nüüd sellele tagantjärgi mõtlen, siis kõige mõnusam hetk oli ikkagi Strindbergi kohvikus Andresega jutustades.
PS. Alloleva pildi tegin spetsiaalselt Pillele. Jalutasima mööda ühest koka poest. Igaks juhuks sisse ei läinud.

Uued raamatud

Ma käisin täna raamatupoes :)
Ostsin:
1. Ellen Niit "Pille-Riini lood"
2. Eno Raud "Peep ja sõnad"
3. Aino Pervik "Kollane autopõrnikas sõidab ringi"
4. "Õpi joonistama!" Koos võlutahvliga, nagu Ketlinil
5. Maire Suitsu, Lia Virkus "Suur küpsetamisraamat 2"
6. Kristiina Ehin "Kaitseala"
Seda juhtub tihti, et ma kaotan raamatupoes pea. Aga ma ei saanud vastu panna nendele lasteraamatutele, mis on kordustrükid minu lapsepõlveraamatutest. Ja Ketlini joonistamise raamat on külas käies ülimenukaks osutunud. Ja küpsetamisraamatust on nii palju lugeda. Kristiina Ehini raamatut olen ihaldanud juba sellest ajast, kui nägin temaga saadet (oli vist Osoon). Muuhulgas küsis saatejuht temalt, mida ta arvab kaitsealast kui nähtusest. Kristiina Ehin ültes: "Ma arvan, et inimese soov kaitsta midagi enda ümber on tegelikult soov kaitsta midagi enda sees." See mõte istub mul kogu aeg õla peal ja ei unune. Ma ei tea miks. Aga mulle see meeldib. Ja tasub äramärkimist, et "Kaitseala" on üks väga ilus raamat. Ja nüüd ma hakkan seda lugema. Ja õhtul loen Maibritile tema raamatuid. Mõnus-mõnus!

Mummumütsilainel

Ma olen praegu mummumütsilaine harjal. Mulle lihtsalt nii meeldib neid kududa. Muutsin natuke üle aasta tagasi aretatud mustrit ja tänavused mummumütsid on veel julgemad. Endale kudusin rohelise-punase maasikamütsi. Sõbranna Marjule kudusin pruuni. Õele teen halli-punast. Ühele väikesele tüdrukule tegin eelmise aasta versiooni punase. Järge ootavad kolme tüdruku mütsid. Üldiselt mulle ei meeldi ühte asja mitu korda järjest teha, aga kuna värvid on erinevad, siis on nii huvitav vaadata, kuidas üks ja seesama müts tundub erinevates värvikombinatsioonides hoopis erinev.
Kanda saab kahtepidi - äär üleval või alla keeratud.Lõng: Novita Aino, Novita Princess Mohair
Vardad: nr 6
Muster: oma

esmaspäev, oktoober 1

Maibriti kampsun

Teosammul, aga siiski, ma ikka koon ka veel. Kaks rida päevas. Parematel päevadel kümme :) Aga ka tigu jõuab ükskord sihini ja mina jõuan ka aeg-ajalt midagi valmis. Ei ole vist vaja öelda, et kui teha kaks kuud ühte väikest lapse kampsunit, siis on lõpuks sellest nii hirmus suur tüdimus. Aga lõpptulemusega jäin üsna rahule. Seda enam, et tegin kõik oma peast, palmikud pärinevad VK Stitchionary 2 raamatust. Ma arvan, et kui ei oleks olnud seda suurt palmikut hõlma peal, siis ma oleks laiskusest ikka raglaani teinud. Aga raglaan oleks selle palmiku ära söönud, nii et tuli teha otsapandud varrukas. Kuna lõng on jäme ja kudum paks, siis jäid õmblused pisut jäigad. Õnneks oli taipu hõlmad ja selg ühes tükis teha. Ja algul plaanisin kapuutsiga kampsunit teha, aga ma ütlen ausalt, ma lihtsalt ei viiiiiiitsinud enam seda kapuutsi kuduma hakata. Ja see lõng, Novita Maxi, on äärmiselt kudujavaenulik. Ta koosneb sajast niidist ja pooltel kordadel tahab varras minna lõngast läbi ja see jääb kole-kole. Aga iseenesest on lõng mõnus katsuda ja kui korralikult (ehk aeglaselt) kududa, siis jääb ka ilus mu meelest.
Lõng: Novita Maxi
Palmiku muster: VK Stitchionary 2
Muu on omalooming

esmaspäev, september 24

Reklaamiklubi: tervitus.ee


Lugesin ükskord Pere ja Kodu retseptivihikust, et avatud on mahetoidu netipood tervitus.ee. Kuna minu ammune igatsus on osta toitu neti teel ning eriti veel kodumaist toitu, siis loomulikult tõttasin ma kohe arvuti juurde uut poodi külastama. Tegelikult ostaks ma köögivilja muidugi kõige meelsamini turult, aga meie turud on nii koledad ja mustad, et ma ei taha sinna eriti minna. Poe kenasti kujundatud ja sõbralik kodulehekülg tekitasid kohe usaldust ja nii ma oma esimese tellimuse tegingi. Sattusin üsna hoogu ja tellisin isegi külmpressi rapsiõli (mis mulle ikka ei meeldi, sest sellel on poslamasla maitse). Ja neljapäeval kell kaks oligi pintsakus meesterahvas ukse taga, kaks jõupaberist kotti käes. Nagu jõulukingi saanud laps kiirustasin kohe kotte avama. Ja nii tore oli jälle näha mullaseid ning eri suuruses kartuleid ja porgandeid! No nagu oleks ise peenra pealt võtnud. Need supermarketi pestud-poleeritud köögiviljad mõjuvad pisut võõralt.
Nüüdseks, kui juba kolmas tellimus poodi sisse antud, julgen seda kohta soovitada küll. Esiteks on jube mugav - võtan aga kokaraamatud ette ja vaatan, mida tahaks süüa teha ja siis muudkui klõpsin asjad korvi. Kahjuks hakkab köögivilja valik väiksemaks jääma, sest eks hooaeg hakkab ka mööda saama. Samas oleme me liiga ära hellitatud sellega, et võime jaanuaris maasikaid ja juulis mandariine süüa. Mina pooldan kodumaise ja hooajalise toidu tarbimist. Kellele ikka on vaja neid krõmpsuvaid maasikaid jaanuaris, mille transpordiks on kulunud oi kui kui palju energiat? Ja ausalt öeldes kõlab vabandus "lillkapsast kahjuks seekord ei saa, sest taluniku sõnul võttis öökülm lillkapsad ära" üsna armsalt.
Teine tore asi on see, et tänu poekesele olen ma nüüd hoopis rohkem juurviljatoite tegema hakanud. Näiteks eile tegin Anni Arro "Sepamaa talu köögist" peedisalatit parmesani ja munaga. Tavaliselt ma ostan poest keedupeeti aga seekord keetsin suisa ise. Ja ausalt, kokkamine pakub palju suuremat naudingut, kui ma tean, et see peedikene kasvas ühe armsa väiketaluniku põllulapil või et see munakene on ühe rõõmsa kana munetud :) Ja nii ilusaid küüslauke pole ka ammu saanud :)
Ja kes tahab ka neti teel toidu tellimist proovida, siis täna-homme ja vist isegi kogu see nädal transprdi eest raha ei küsita :)
Peedisalat keedumuna ja Parmesaniga

4-5 väiksemat keedetud peeti
3 keedetud muna
Parmesani juustu
rukolat
basiilikut
1 sl röstitud kõrvitsaseemneid
soola, pipart
Marinaad:
0,5 klaasi külmpressitud oliivõli
1-2 küüslauguküünt
2 sl palsamiveiniäädikat
1 tl kuivatatud punet

Koori peedid ja lõika õhukesteks viiludeks. Sega kausis kokku marinaadi ained. Kalla viilutatud peetidele ja lase vähemalt tund toasoojas seista. Viiluta munad. Aseta peet, munad, rukola j basiilik kihiti taldrikule. Lisa kõrvitsaseemned ja Parmesanilaastud.Piserda üle natukese marinaadiga ning maitsesta soola ning pipraga.
Minu mugandused: kuna kõrvitsaseemneid polnud, siis kasutasin päevalille omi. Õli panin vähem ja äädikat rohkem. Lisasin marinaadile ka natuke suhkrut.

pühapäev, september 23

Vanaema tomatisaiad


Ükskord, kui ma väike olin, käisime vanaemaga tema sõbrannal külas. Sõbranna oli imemaitsvaid tomatisaiu teinud. Me vanaemaga sõime kohe mehiselt, ei hoolinud isegi viisakusest - nii häid saiu ei saa ainult ühte süüa. Ühtlasi uuris vanaema järgi, kuidas saiu täpselt teha ja alates sellest tegi ta neid igal aastal. Alates sellest ajast, kui tema kasvuhoones esimene tomat roosaka varjundi võttis kuni viimse tomatini sügisel- tomatisaiad olid pidevalt laual. Kõik sõid ja kiitsid.
Täna tegin neid samu tomatisaiu. Ja mõtlesin, et patt oleks nii head asja mitte teistega jagada.

Tomatisaiad

(kogused on ligikaudsed)
6 viilu saia
50 g võid
3 suurt tomatit
1 keskmine sibul
soola
pipart
tilli

Kõige olulisem asi saiade juures, isegi olulisem, kui head küpsed tomatid, on saia praadimine. Sai tuleb praadida pannil keskmisel kuumusel rohke taluvõiga kuldseks. Selline võiga aeglaselt praetud sai omandab kerge magusa maitse. Seda praadimist ei tohi asendada röstimisega ega võid õliga. Enne saia praadimist tuleks aga kate valmis teha, et see saaks saiade praadimise aegu natuke maitsestuda. Katteks tuleb tomat hakkida väikesteks kuubikuteks ja sibul veel väiksemateks tükkideks. Hakitud tomat ja sibul tuleb kausis segada, maitsestada soola-pipra-tilliga.
Mina teen nii, et panen saiad ühe taldriku peale ja tomatikatte kausi sisse ja siis igaüks teeb endale vahetult enne söömist ise saia. Sest kui saiad valmis teha, ehk siis tomatikate saiale panna, läheb sai kole ruttu pehmeks ja see ei ole hea.

teisipäev, september 18

Sandri ristimine

Pühapäeval oli Kaarli kirikus Sandri ristimine. Ilus, pühalik ja südant soojendav. Ristivanemateks olid minu lapsepõlvesõbranna ja õemees. Ma olen kindel, et Sander kunagi tänab meid nii heade ristivanemate eest. Nad on super. Ristimine toimus pereringis.
Tähistasime Sensos. Väga meeldiv teenindus ja sujuv suhtlemine ettevalmistuste aegu.
Kuna võibolla mõni inimene käib siin blogis ka käsitöölisi saavutusi otsimas :) siis mainiksin, et Sandri riided on minu tehtud. Ma tean küll, et traditsiooniliselt käib ristilapsel seljas pikk kleit, aga mina oma poisile küll ei suutnud kleiti selga panna. Teiste beebipoiste seljas mind kleit ei häiri. Aga Sander sai endale püksid ja lipsuga pluusi.
Ja Sander käitus väga viisakalt. Ei ühtki piuksu. Isegi mitte külma vee peale. See täitis minu südame erilise uhkusega:)
Oli helge päev:)
PS. Imelised pildid on Krista tehtud.
PPS. Mind ikka vaevas see küsimus et kuidas Sandri nime käänata. Minu sisetunne ütles, et Sander-Sandri. Paljud aga ütlevad Sander-Sanderi. Probleemi lahendas tubli ristiema, kes küsis filoloogi käest, ja sai vastuseks, et käänatakse nii nagu kringel-kringli :)

pühapäev, september 9

Kirbuturg

Ma olen praegu täitsa emotsioonidest tulvil, sest käisin kirbuturul. Ja see oli üks väga lahe meelelahutusüritus. Ma käisin müümas. Ma pole iialgi ühtegi oma asja müünud, sest olen väga vilets ärimutt. Kõik olen niisama ära andnud. Täna siis teistsugune kogemus.
Käisin kauplemas koos Kristaga. Kahepeale orgunnisime endale müügilaua ja stange ja olime väga suurel üksmeelel ka hindade osas. Kõige kallim asi oli meil 20 krooni. Ja äri läks hästi! Ootamatult hästi. Eriti tore oli näha mõne inimese silmis siirast rõõmu soodsalt soetatud riidetüki üle. Üks pensionär, kes ostis minult noortepärase tepitud jope! manitses, et liiga odavad hinnad. Samas teine pensionär hakkas tingima, ja sai jope 15 kroongia. Nii et inimesi on väga erinevaid:) Nagu see oleks mingi uudis, eks. Lõpus lasime veel hindu alla ka ja saime peaagu kõikidest asjadest lahti. Kõige rohkem selle kauplemise juures meeldis mulle suhtlemine inimestega. Kui ma oma esimesest krambist üle sain, sujus soovitamine-õrn pähemäärimine üsna sujuvalt. Ja inimesed olid kõik heas tujus ja päike paistis!
Vahepeal jalutasin ka turu peal ringi ja uurisin teiste väljapanekuid, aga noh, kleit, mis mulle meeldis maksis 125.- ja laste püksid 50.- ja need tundusid meie hindade kõrval ikka väga röögatud. Meil, muide, maksid kõik lasteasjad 5.- Tundus, et osad inimesed tahtsid ikka teenida. Me tahtsime saada uut kogemust ja asjadest lahti. Muidugi olin endale lubanud, et ei osta midagi, sest ma ei vaja midagi. Siiski soetasin Maibritile pisikese teletupsu ja ühe üliarmsa velvetkleidi, mille mõlema hind oli minu meelest sobilik kirbuturule.
Ning peab ütlema, et need viissada krooni, mis ma teenisin, on kohe nagu erilise tähendusega. Et sain meelelahutust ja raha pealekauba. Ja kappidesse ruumi, mida ei tasu ka alahinnata. Ma läheks kindlasti veel kauplema kunagi ja kindlasti koos Kristaga:)