MY ENGLISH BLOG

pühapäev, mai 6

2 kampsunit, 1 sall, 1 kleit. Ja uks.


Tänast postitust alustan Andrese käsitööga :) Ma tellsin temalt ukse. Õigemini kolm tükki, aga kuna meil remont alles käib, siis kolmas pole veel valmis. See tuba oli meil enne ilma ukseta. Kunagi oli seal maja paraaduks, meie seda näinud ei ole. Kuna sellisesse auku on raske teistsugust ust teha, aga ust oli väga vaja, sest meil maja planeering ja tubade otstarve muutus, siis tahtsin sellist liuglevat kuuriust. Mina olen väga rahul!



Aga nüüd minu käsitöö juurde. Kõiki neid asju ma ei lõpetanud eile ega alustanud ka sel aastal. Mõned on tükk aega pildistamist oodanud ja mul on tunne, et midagi jäik ikka pildistamata ka, aga ei tule meelde mis :)


Kui ma Pariisis lõngapoes käisin, siis ostsin sealt popi kudumisajakirja Making. Mulle see väga-väga meeldis. Ja kui ma siis Instagramis nägin, et ajakirja väljaandja Carrie on koostööna Grainline Studio lõikefirma omaniku Jeniga välja andmas raamatut Uniform, läksin ma kohe asja uurima. Mõlemad tegijad mulle meeldivad ja kui ma neid fotosid nägin, siis sain aru, et see raamat meeldiks mulle ka väga. Ainult et mul pole seda tegelikult üldse vaja :) Sest ma ju oskaks omast peast ka sellist kampsunit kududa ja sellise pika pluusi (mulle ei meeldi sõna tuunika), mille lõige seal on, oskaks ma ise ka kombineerida.
Aga mulle see raamat ikkagi nii väga meeldis. Esiteks selle põhimõte - et tee neid asju, millega sa päriselt käid. Mulle meeldisid ka fotod ja stiil väga. Ja siis ma mõtlesin, et mis sest et ma oskaksin ka ise neid asju teha, inspiratsioon, mida see raamat pakub on sama oluline. Nii et ma siis ikkagi tellisin omale selle raamatu. Väga armas oli väljaandja poolt mulle juba enne raamatu päris väljatulekut e-raamat saata. Nii oli mul raamatu kättesaamise hetkeks kampsun juba tegelikult valmis :) Ja ma proovisin esimest korda ise tollideklaratsiooni esitada ja see on ikka nii lihtne, et mõttetu on selle eest Omnivale maksta.


Raamatus on siis kaks põhijuhendit kampsuni tegemiseks (üks jämedamale ja teine peenemale lõngale) ja üks pika pluusi põhilõige. Mõlemal on palju variatsioone, eriti kampsunil - nii erinevad kaelused, allääred, taskud või mitte, varrukad jne.
Mina kudusin jämedama lõnga juhendi järgi ja valisin siis sellised variandid: A-lõikeline, tagant pikem, lihtne soonikus alläär ja kaelus, kitsad varrukad. Algus on kõigil kampsunitel sama, siis hakkad näpuga järge ajama vastavalt oma valikutele.


 Lõnga ostsin kunagi Alevig poest. Koostis on vill ja siid ja sain terve koonuse 17 euro eest. Või oli isegi 12. Igal juhul väga soodsalt. Lõng ei ole pehme, aga on ausalt kare. Selles mõttes, et katsudes on kare, aga kandes ei torgi. Mõni lõng, näiteks alpaka, on salakavalalt pehme, ehk torkima hakkab alles siis, kui kampsun valmis, tokis on süütult pehme.


Kõige rohkem meeldib mulle selle kampsuni juures (peale lõnga) see pikem tagumine osa. Seda on nii lihtne lühikeste ridadega teha, aga millegipärast pole ma seda siiani üldse teinud.
Ja siis meeldis mulle veel väga see, millise transformatsiooni see kampsun peale pesemist tegi. Ma proovilapi pealt oskasin seda juba oodata, aga ikkagi on nii põnev, kui selline ketrusõlist rasvane ja üsna jäik lõng peale kolme vahuvanni pehmeks ja kohevaks muutub!
Ravelry lehekülg on siin.


See kampsun raamatus oli minu eeskujuks

Lõnga jäi veel üsna palju järele.


Minu meelest on need kollased siiditupsud lõnga sees nii armsad :)


Järgmisena näitan ühte ebaõnnestunud kampsunit, muidu võib jääda mulje, et mul midagi untsu ei lähegi :)
Tahtsin teha samasuguse lõikega kampsunit nagu see pruun siin.


Võtsin kõik mõõdud, tegin proovilapi, arvutasin silmused ja hakkasin kuduma. Aga siis hakkas see kampsun ise kasvama. Ausõna, ta kasvab isegi siis, kui ma teda ei kanna! No ma teadsin küll, et patentkude venib, mul oli lapsepõlves üks ema kootud patentkampsun, mist kasvas koos minuga. Aga  see siin on ikka hoopis midagi muud. Selgelt valisin ma patendi jaoks vale lõngakombinatsiooni. Kasutasin Dropsi Alpacat ja Brushed Alpaca Silk lõngu koos. Neil kummalgi ei ole "hoidmist" ega "vetruvust" ja selline kohev kooslus ei jaksagi patendi raskuse all end koos hoida.


No kui varrukad üles lükata, ega siis tegelikult ju nagu polegi midagi viga, lihsalt üks oversized kampsun. Aga kui ma oma pikkuse poolest sobiva villase mantli peale panin, olid mu käed nagu sardellid ja ise nagu kubujuss. Ei olnud mugav olla. Lisaks ajab emb-kumb lõngast karvu, nii et peale proovimist tuli hakata mantlit rullitama (mida mulle kunagi teha ei meeldi). Ühesõnaga ei sobi ta soojaks talvekampsuniks, nagu planeerisin.
Kuna aga lastele seda kampsunit niiväga kallistada meeldib, siis jätsin ta kodukampsuniks, mis on diivaninurgal ja seda saavad lapsed ka tekina kasutada kui telekat vaatavad. Ja ise saan siis ka peale võtta ja isegi Andresele mahub see selga :) Kampsuni Ravelry lehekülg.



Ja siis ma tegin omale kleidi ka enne kui ma Pariisi läksin. Aga seal oli nii külm, et kandsin seda vaid saabumise päeval ja siis kui koju tulime. Nii et ei saanud teha kleidist plaanitud Pariisi-võtteid.


Lõige on Named Clothing Inari Tee Dress. Selle foto järgi, mis kodulehel on, ma polekski seda kleiti tegema hakanud, aga Instagramis on nii ilusaid versioone, et tahtsin ka proovida.
Muutusi tegin niipalju, et tegin kleidi pikemaks ja panin ka voodri alla. Ja siis võtsin lõike nii, et ülemine osa oli number väiksem. Ma küll ostsin lõike PDF kujul ja kleepisin kokku, aga kuna ma saan nüüd Maibritile ka suurte inimeste lõigete järgi õmmelda ja see lõige algab lausa suurusest 32, siis ma võtsin kleebitu lõike pealt oma suuruse ikkagi traditsioonilisel viisil maha.


Kuna täna oli nii suviselt päikeseline ilm, siis panin valged botased jalga, muidu ma olen seda kleiti kandnud mustade sukkpükste ja mustade kingadega.  Nii et sobib nii suve- kui talvekleidiks.
Ma teen väga harva kleite ilma voodrita ja seegi kord polnud erand. Sest see tunne, kui kleit hakkab mööda jalgu üles ronima on jube vastik.
Mõtlesin, et keha vastas võiks olla siid, sest see pole külm. Kasutasin ühte Humanast ostetud siidpluusi, millel jäi aga pikkust väheseks. Otsustasin siis viskoosvoodri jupi talle otsa õmmelda. Aga see beež hakkas koledasti lõhikutest välkuma ja kuna ma tervet kleiti ei tahtnud üles harutada, võtsin lihtsalt jupi maha ja õmblesin tumeda voodritüki asemele. Väga mitmekesine vooder ma ütleks.

Ja ilmselt tänu voodrile see kleit niiväga ei kortsu ka. Kanas on ostetud Abakhanist ja tundub olevat linane või siis linase-puuvillase segu. Aga isegi peale lennureisi ei olnud ta nii hullusti kortsus kui kartsin.





Ja kui me eelmisel aastal Andresega Viinis käisime, ostsin lõngapoest omale suveniiri ka. Väga kvaliteetne ja ilus villa-siidi segu lõng (Juniper Moon Farm Findley). Juhend on Ravelrys tasuta saadaval Reyna. Originaalis on ta jämedamast lõngast kootud ja hoopis väiksem. Minu mõte oli aga teha sall nii, et terve tokk lõnga kuluks ära, seetõttu ma hakkasingi sellise konstruktsiooniga salli kuduma. Nii ma siis natuke mängisin nende triipude laiustega, et nad oleksid salli suurusega proportsioonis. Vardad olid suuruses 2,5 mm. Ravelry lehekülg on siin.



Nagu vist aru saada on, on mul praegu suur kudumistuhin peal. Täna õmblesin Maibriti kampsunile ka nööbid ette. Kui ma ta kleidi ka valmis saan, teen jälle postituse. Nagu vanadel headel aegadel juba, kui ma tihemini kui kaks korda aastas blogisin :))) Õnneks on tagasi tulemas ka mu õmblemishuvi, see oli vahepeal täitsa kadunud. Aga nüüd pressib ju ka aiapidamine peale :)