Viimasel ajal on kujunenud nii, et nii kui uus aasta algab, loon vardale kindateo. Eelmisel aastal, mäletan hästi, näidati 1. jaanuaril Reet ja Toomas Mae filmi "Vabaduse mustrid", mis tekitas minus kohe tohutu kudumissoovi. Sellel aastal tuli kudumissoov juba ise. No ja Maibritil oli hädasti uusi kindaid vaja, sest eelmised olid väikseks jäänud.
Alguses ma plaanisin teha kirjatud kindad, aga kuna Maibrit arvas, et ühevärvilised meeldiks talle rohkem ja mina tahan muidugi kududa ikka midagi sellist, mis kandjale endale kõige rohkem meeldib, siis jätsin juba alustatud sooniku kõrvale (sellest poleks ühevärvilised välja tulnud) ja alustasin uuesti roosa lõngaga. Roosa pole Maibriti lemmik, aga see olevat ilus. Kuna ühevärvilised kindad puhuvad teadagi läbi, tegin ikka topeltkindad. Esimese kindaga läks üsna palju aega, sest kogu aeg oli vaja proovida ja mul polnud ettekujutust, et kas ma saan mustrikorra koos kindaga kenasti ära lõpetada. Läks õnneks ja muster klappis kenasti kinda suurusega.
Pöidla tegin kiiluga, see on kõige mugavam kanda.
Lillekimbu mustri, mille kohta Maibrit ütles "Pärnaõis", on pärit Kudumise Entsüklopeediast.
Lõngaks valisin Hjertegarni "Alpaca Silk", vardad 2 mm. Kokku kulus lõnga 100 g.
Saatsin Andrese ja Maibriti õue, et tehke kinnastest pildid ja tulid sellised :) Lõpus on üks kohustuslik puukallistuse pilt ka :)
Kuna mul on kudumine värskelt meeles ja kirjas, siis panen siia ka oma "kindaretsepti" kirja, juhul, kui keegi pole enne topeltkinnast teinud, aga sooviks :)
Kuna Maibritil on kitsas käsi ja pikad sõrmed, siis pikkuselt on kinnas umbes täiskasvanu oma, laiuselt mitte.
Maibriti Pärnaõie kindad
Vardad 2 mm
Lõng Hertegarn "Alpaca Silk", 50 g/ 167 m, tihedus etiketil on 26 s ja 34 r.
Lõin heegelketile 48 s. (Kes ei ole enne teinud, siis selle video alguses on näha kuidas ma seda teen.) Pärast saab siis heegelketilt sisekinda jaoks silmused üles korjata.
Kudusin venitatud silmustega soonikut, mis venib vähem kui tavaline, 40 ringi.
Seejärel kudusin "2 s kokku, 1 õhksilmus" et tekiks murdejoon, kust soonik hiljem pooleks läheb. Peale seda kudusin jälle 40 ringi venitatud silmusega soonikut.
Siis alustasin mustri kudumist käeseljale. Peale 3. ringi tegin algust ka pöidlakiiluga. Kui arvestada sellega, et käeselja muster asub vasakul kindal 3. ja 4. vardal ja paremal käel 1. ja 2. vardal, siis pöidlakiilu kudusin nii, et vasaku käe kindal kudusin 2. varda kuni viimase 2 silmuseni, siis kasvatasin 1 s, kudusin vardalt 1 s, kasvatasin veel ühe s ja kudusin varda viimase silmuse. Parema käe kindal aga kudusin 3. vardalt 1 silmuse, kasvatasin 1s, kudusin 1 s, kasvatasin 1 s ja jätkasin kudumist. Järgmisel ringil ei kasvatanud, ülejärgmisel kasvatasin jälle, aga nüüd on kasvatuste vahel juba 3 s. Niimoodi kasvatasin pöidlakiilu igal teisel real ja kasvatuste vahele tuli iga kord 2 s juurde. See varraste nummerdamine võib segane tunduda, nii et tuleb vaadata loogiliselt, et kuhu pöial tulema peab ja selle varda otsast teine silmus hakkab siis kiilu moodustama. Ühel juhul on see varda alguses, teisel juhul varda lõpus. Samuti võib mängida kasvatuste kalletega, mina kudusin eelmise rea silmuste vahelt ühe silmuse keerdsilmusena välja ja kalle läks siis ükskord ühele, teine kord teisele poole. Kui pöidlakiilu silmuseid oli saanud 19, tõstsin need abilõngale, lõin nende asmel 1 s juurde (tegelikult tagasi, sest üks kindasilmus läks ju enne kiilule) ja jätkasin kinda kudumist 39 ringi. Siis hakkasin kahandama nii, nagu kinnast tavaliselt kahandatakse, 1. ja 3. varda algusest ületõstmisega kokku, 2. ja 4 varda lõpust 2 s kokkku. Mustri lõpetasin nupukestega, tundus nii ilusam.
Pöidla jaoks korjasin üles ootel olevad 19 s ja korjasin lisaks 2 s, kokku 21 pöidlasilmust. Kudusin 18 ringi, kahandasin nii, et ühel ringil iga varda algusest ja teisel ringil iga varda lõpust.
Sisekinda jaoks korjasin heegelketti harutades silmused jälle varrastele, kahandasin 2 s ehk kudusin kinnast siis 46 silmusega, et sisekinnas tuleks pisut väiksem. Kõrgusesse kudusin vaid 1 ringi vähem, so 38 ringi enne kui kahandama hakkasin. Voodriosa pöidlakiilu kasvatasin kuni 17 silmuseni (s.o. kaks silmust vähem, kui põhiosal) aga kõrgust kudusin sama palju (viimase kasvatuse jätsin lihtsalt tegemata). Enne pöidla kahandamist kahandasin ühe silmuse, et kolmel vardal oleks võrdne arv silmuseid. Kõrgust kudusin sama palju kui põhiosal, sest kuna silmuseid on vähem, tuleb ka kahandusringe vähem, ehk et voodripöial tuleb nö loomulikult natuke lühem. Kui lõng pöidla kudumiseks ühendada, tuleks lõngots töö paremale poole jätta või siis see kohe varsti ära kinnitada, sest kui pöial on kahandatud on ligipääs kinda sisemusele kinni.
Lõpuks ei jäägi muud üle, kui sisekinnas sooniku murdejoonelt sisse pöörata ning kinda tipust ja pöidla tipust põhiosaga salapistetega ühendada.
Tähelepanek nr.1 Kui kindad valmis sain, siis mõtlesin, et ehk jätaks seekord nende kerge leotamise ja pesemise vahele, et Maibrit saaks kohe kätte panna, aga õnneks siiski otsustasin tavapäraselt need läbi pesta ja sain aru, kui tohutult palju see juurde annab. Kudumi nö märgviimisltemine käib kudumisega kokku nagu õmblemine triikrauaga. Ma tavaliselt lasen villapesuvahendises vees kudumil liguneda umbes pool tundi, minu meelest saavad siis kõik silmused kenasti paika loksuda ja peale kuivamist on kõik nii ühtlane ja ilus.
Tähelepanek nr. 2. Mina ei oska kuidagi vaikuses kududa. Ikka mul peab midagi taustaks mängima. Vahel vaatan järelvaatamisest mõnda saadet, aga üldiselt on telekas üsna vähe saateid, mis mulle meeldivad. Siis on muidugi Youtube, aga see kah varsti ammendab. Seekord vaatasin aga Tiina Meeri Lõngakera saateid taustaks ja see sobis tõesti kõige paremini :) Seda sama soonikut õpetab ta näiteks selles saates. Mina kunagi õppisin just nendest saadetest igasugu kudumisvõtteid ja -tehnikaid, nii et need on mulle väga armsad :)
Tähelepanek nr.3. Seda mõistavad ilmselt lõngakollektsionäärid kõige paremini, aga lisaks sellele heale tundele, mille tekitab üks valmis ja viimistletud töö, on kirsiks tordile see tunne, mis tekib, kui oma lõngavarude exceli tabelis saab mõne lõnga mahakriipsutada :)
Tavaliselt sokid minu blogisse eriti ei jõua, sest nad rändavad kohe kellegi jalga. Ja tavaliselt on nad ka üsna lihtsad parempidises koes sokid, nii et ega seal eriti midagi ei ole. Aga kuna nüüd sai kirjutama hakatud ja ühed sokid said enne kindaid just valmis, siis ka neist üks pildike.
Lõngaks Schoeller+Stahl Forissima Socka, jälle varudest (sai veel maha kriipsutada lõngu!). Vardad 2 mm ja ühel vardal 14 silmust.
Kirjutasin oma uude Bullet Journali, et kududa tuleb rohkem. No nagu uuel aastal tavaliselt plaane tehakse. Eks näis, kuidas läheb, aga käe sai nüüd soojaks küll :)