Kolm raamatut ja üks kleit

Mõni aeg tagasi võtsin kätte ja vaatasin läbi kõik oma readeris olevate õmblusblogide uuemad postitused. Vahepeal olin kudumisest nii haaratud, et õmblemine ei tulnud meeldegi:) Ja kui ma neid blogisid siis sirvisin, avastasin, et päris mitu ihaldusväärset õmblusraamatut on ilmunud. Mida mul muidugi väga vaja oleks :)

Ühest oma lemmikutematest õmblusblogidest avastasin, et BurdaStyle nimeline veebikeskond on välja andnud omanimelise raamatu. See nimetatud veebikeskond on tihedalt seotud Burda ajakirjaga, aga kuna USA-s Burdat ajakirjana välja ei anta, siis seal keskkonnas müüakse Burda lõikeid eraldi, lisaks teevad nad seal ka mingeid oma lõikeid, mida siis pdf-idena müüvad. Minu jaoks tundub see lehekülg seal mitte eriti kasutajasõbralik ja ajas mu vana arvuti undama, nii et ma ei saaks päris öelda, et see lehekülg oleks mulle sama, mis kudumise jaoks Ravelry. Aga põhimõtteliselt on ta siis õmblemismaailma Ravelry:)

Aga raamatust. Mind paelusid selle raamatu puhul põhiliselt kleidi, pluusi ja mantli lõiked. Samuti meeldis mulle väga see lähenemine, et üks lõige ja hulgaliselt modifikatsioone. Raamatus on seeliku, pluusi, kelidi, mantli ja koti põhilõiked ning iga kohta on kolm variatsiooni koos põhjalikemate juhistega. Kahjuks ei lugenud ma seda kohe välja, et iga asja kohta on siiski vaid kolm põhjalikumat juhendit ja ülejäänud on vaid fotod inspiratsiooniks. Saan aru, et selles BurdaSyle keskkonnas tehti mingi võistlus, kus kasutajad said põhilõikega natuke hullata ja siis hääletati kolm kõige populaarsemat mudelit, mis siis läksid raamatusseja ülejäänud vaid fotodena. 

Raamatu alguses deklareeritakse, et see raamat on mõeldud kõigile algajatele, isegi kui nad pole varem niiti nõela taha ajanud. Mina seda küll algajatele ei soovita, sest minu meelest on see natuke liiga pealiskaudne ja illustreerivat materjali on liiga vähe. No näiteks võiks ju olla ikka joonis selle kohta kuidas ja kustkohast mõõtu võtta! Seal on ainult mingid ilupildid selle kohta. Osadest teemadest libisetakse üsna kiirelt üle. Ma pole ise raamatu järgi õmblemist alustanud ja seetõttu ei tea, mis need põhilised komistuskivid võiks olla, aga igal juhul tundub mulle, et see raamat on pisut pealiskaudne. 

Kuna mina otsin sealt rohkem inspiratsiooni, siis see teooria osa põgusus mind isiklikult ei häri. Ma pole veel jõudnud raamatust midagi õmmelda, aga see kleit ja mantel, ja ka pluus, on minu jaoks väga isuäratavad. Ja mulle väga meeldivad ka paljud variatsioonid, nii et sellist sädet sain ma sealt raamatust küll. Siiski annaksin viiest tärnist talle vaid kolm. Sest õmblemise õppimiseks on olemas palju põhjalikumaid ja paremaid raamatuid ning üks-lõige-mitu-erinevat-tulemust stiilis raamatuid on ka paremaid, näiteks kasvõi Wendy Mullini raamatud.

Variatsioonid pluusi teemal. Nende kohta täpsemaid juhendeid ei ole. Ainult pildid.

Variatsioonid mantli teemal. Ainult pildid.

Kolm seelikuvarianti, nende kohta on siis täpsemad juhendid.

Variatsioonid kleidi teemal.

Pluus.

Lõigetetasku :)

Kleit.

Viis mudelit, mille põhilõiked raamatuga kaasas on: seelik, pluus, kleit, mantel ja kott.

Kott. Raamatu kõige mõttetum lõige mu meelest.

Mantel - mulle väga meeldib!

Seeliku variatsioonid inspiratsiooniks.

Teine raamat, mis tundus hädavajalikuna, on Sarai Mitnicku "Colette Sewing Handbook". 

Ma olen Sarai blogi juba üsna mitu aastat jälginud ja tema tegemistele kaasa elanud. Tema nimelt otsustas ühel päeval et aitab sellest kontsernitööst ja ta lõi oma firma, mis teeb kerge vintage hõngulisi lõikeid. Tänu oma pühendumusele ja põhjalikkusele, on tema lõiked saanud väga palju fänne ning tundub, et tal läheb hästi. 

Kuna Sarai mulle väga meeldib, nii oma stiilitunnetuse kui põhjalikkuse poolest, siis muidugi ma väga tahtsin ka tema raamatut. Missest, et selles olevad lõiked on mõeldud kurvikamatele daamidele.

Ja raamat on just nii mõnus, nagu ma ette kujutasin. Palju illustreerivat materjali, põhjalikud juhendid ja naiselikud kleidid. Kahju on muidugi sellest, et ma pean neid lõikeid kõvasti muutma, aga samas on see ka päris põnev. Sest raamatus on ka põhjalikud juhendid selle kohta, kuidas lõikeid kitsamaks-laiemaks muuta. Ma sain ikka mõnusalt lõikuda ja kleepida, kohe selline päris-õmbleja tunne tuli paeale. Kahjuks pole mul praegu raamatu järgi valminud kleidist fotosid, aga teeme need nii kiiresti kui võimalik (no kui tekib selline olukord, et on valge, Andres on samal ajal kodus ja mina ei maga :) ). Võin etteruttavalt öelda, et kleit tuli selline, mida ma rõõmuga kannan :)

Aga sellest raaamatust veel. Lisaks lõigetega manipuleerimise juhenditele ning põhjalikult illustreeritud õmblemisjuhenditele on raamatus siis ka viis lõiget - kolm kleiti, üks pluus ja üks seelik. Lisaks räägitakse põhjalikumalt ka kangastest. Ühesõnaga on tegu ilusa ja põhjaliku raamatuga ja seda ma julgeks soovitada küll. 

Taffy blouse. Stiilinõuanded.

Meringue skirt. Stiilinõuanded

Licorice dress. Stiilinõuanded.

Pastille dress. Stiilinõuanded.

Truffle dress. Stiilinõuanded.

Ja kolmas raamat, ilma milleta ma enam elada ei saanud, on jaapanlase Shufu To Seikatsu Sha (on ikka nimi!) raamat "Simple Modern Sewing". Mul on kodus olemas juba üks jaapani õmblusraamat ja enam-vähem teadsin, mida oodata - lihtsad lõiked, nutikad joonised, mõnus maalähedane stiil. Minu esimene japside raamat oli tegelikult ka jaapani keeles, aga kuna jaapanlased juba oskavad jooniseid teha, siis polegi tegelikult vahet, mis keeles need pildiallkirjad on. See raamat on Interweave Pressi poolt välja antud ja läbinisti inglisekeelne.

Võttes arvesse minu elustiili ja kehaehitust, siis sobib see raamat mulle tegelikult kõige rohkem :) Raamatus on 8 lihtsat lõiget, igast on kolm variatsiooni. Mulle kohe väga meeldib selle raamatu stiil ja värvid ja hõng. Mulle meeldib väga ka raamatu sissejuhatus: "You know how it is. You always end up grabbing your most comfortable lothes from the closet. Imagine if  you could make a closetful of favourites for yourselt!". 

Jah, jutt seal raamatus on sama mõnusa tundega kui pildidki. Mulle see raamat väga meeldib!

Kõik mudelid üheskoos. Neile kõigile on lõiked-juhised.

Stiilinäide.

Hõlmik.

Oi kuidas mulle need joonised meeldivad!

Ja tänu nendele raamatutele tuli minu õmblemismodžo tuhingaga ja täistuuridel tagasi. Lisaks oma kleidile õmblesin ka Maibritile kleidi. Kangas oli mul juba mitu aastat kapis olemas, nagu ikka. Tihti olen teda kätte võtnud, aga kuidagi ei leidnud kangale väärilist tegumoodi. Nüüd siis lõpuks leidsin.

Ei lähe küll teemasse, aga teate, kuidas ma armastan neid Maibriti kingi! Need on pehmed, seest ja väljast nahast ja nii mõnusalt tagasihoidlikud. Ostsin need Madeiralt, made in Portugal, hind alla 30. Miks meil selliseid kingi ei müüda? Peab ikka meeletult vaeva nägema, et leida lapsekingi, mis pole üledekoreeritud või siis vakstust või sportlikud või megalaiad või megakallid. Kahetsen, et ei ostnud kahte paari - oleks ju võinud ka järgmise suuruse võtta :)

Kleidilõige on 6/2010 Burdast. Tegin selle valge variandi, ainult et varrukatega. Nii hea lõige oli, et mitte midagi ei pidanud muutma. Miks ma küll neid Ottobresid ikka veel ostan? 

Nüüd tuli küll nii pikk postitus, et kõht lähks kohe tühjaks :) Loodetavasti saab varsti ka kleidiga kekutada :)

Jõulud

Meil on jõulud üsna traditsiooniline püha, nii et selleaastane jõulupostitus ei erine palju eelmistest. Aga  tore ju, kui midagi head kordub üsna muutumatult aastast aastasse.

Sellel aastal olid meil külas õepere ja ema. Nagu ikka, jagasime jällle ära, kes mis teeb ja nii tundus kogu ettevalmistusprotsess väga lihtne.

Et me ikka kõik õigel ajal kirikusse jõuaks, selleks tuli õepere ja ema juba eelmisel päeval kohale:) Nii jõudsime jõululaupäeval kabelisse täiesti ebatraditsiooniliselt veerand tundi varem. Jumalateenistus oli kui laulutund - pea kõik laululehe laulud said lauldud :) Koju jõudes asusid lapsed kohe ootama, et millal see jõuluvana siis tuleb aga enne tuli ära oodata ju ka et millal siis see liha ja kapsad valmis saavad ja siis millal see söök ükskord söödud saab ja.... No ja lõpuks see jõuluvana siis ka tuli ja tõi meile palju rõõmu ja nalja! Jõuluvana oli superlahe :) 

Ja ma ütlen ausalt, et mulle ikka väga meeldib kinke saada ja ka neid ise teha. Me ikka tunneme üksteist nii hästi, et kingid on alati naelapea pihta. Lapsed said muidugi seda, mida nad ise jõuluvanale kirjutasid. Mina aga sain Õnnepalu ja Kareva raamatud, La Senza tudukad, dr. Hauschkat  ja Make up store'i :) Kuidas sulle siis ei meeldi kinke saada :)

Ma ise jõudsin ka üht teist kududa-heegeldada, olin täitsa rahul kohe endaga :)

Ja mis mulle vaat et kõige rohkem meeldis, oli 25. detsembri jalutuskäik metsa eesmärgiga viia loomadele maiustamist ja ise ka end pisut tuulutada. Vot see oli tore üritus ja lume puudus üldse ei häirinud. Lõpus tegime ka ühe glögijoomise metsas ja seadsime sammud kodu poole, sest hakkas pimedaks minema. 

Olid ilusad jõulud!

Annette, kõige noorem :)

Ootamine on niiiiiiiiiii pikkkkkk....

Lõpuks Jõuluvana tuli! Nii ilmekaid ja elavaid esitusi polegi varem näinud.

Õepere esines tantsuga.

Ma sain ühe luuletuse eest kohe kaks pakki.

Tegelikult ei oska meist kolmest keegi laulda, aga Jõuluvana jaoks võtsime end kokku :)

Õde tegi superhea koogi.

Uus punane.

Minni hullas metsas.

Käsklus "siia" on Minnil juba päris hästi selge :)

Mets oma ilus.

Kõige väiksem laps pisteti seljakotti, kus ta õndsalt magama jäi.

Kuna meil on nüüd õuevalvur, siis põdrad enam ise meie aeda õunte järele ei tule. Niisiis viisime õunad-porgandid põdramajja.

Pidulaud loomadele.

Õige Rootsi glögi ühes õiges Noarootsi metsas. Lapsed jõid teed ja sõid piparkooke.

Kingitus õele - barett lipsuga :)

Kingitus Annettele - Manti kampsun.

Kingitus õele - sall Nancy Bushi raamatust "Knitted Lace of Estonia".

Kingitus emale - Annise sall.

Ja mina sain veel midagi väga head - kiidu- ja tänusõnu lugejatelt, kellele Jõuluvana minu raamatu tõi:) Need sõnad lisasid mu jõuludele erilise sära :) Aitäh teile!

Pitsijuttu ja raamatujuttu

Vahepeal on blogisse pikk paus jäänud - aeg läheb nii kiiresti. Tegelikult olen ma siin usinalt vardaid liigutanud aga pildile pole peaaegu midagi jäädvustada jõudnud. Ja osad asjad on ju ka salaasjad :) Näitan siis juba ammu valminud raamatutöid. Aga alustuseks tahaks natuke oma raamatulapsukese saavutustest rääkida. Nimelt selleks, et raamatut ka jõuluvana kotti jaguks telliti trükikojast uus tiraaž! Mul on niiiii hea meel :) Sest see raamat ei ole minu jaoks mingi "projekt" või "töö" vaid kogu hinge ja südamega tehtud lapsuke :) Ja mitte ainult minu, vaid kogu meie pere :) Seega on mul kohe mitmekordselt hea meel, et see ka lugejatele korda läheb :) Kui ma raamatut tegema hakkasin, siis oli mul kindel plaan teha sinna ka ühed kindad naistele. Igasugu mõtteid oli peas ja algul pidid hoopis ühed teistsugused kindad tulema. Aga kui ma need teised valmis sain, siis polnud nad üldse need õiged. Ja paljuski tänu neile mitteõigetele kinnastele tajusin ma tookord, et ma ei saa seda raamatut niimoodi teha, et kirjutan märkmikusse aga iga töö tähtaja ja teen niiöelda ajagraafikuga seda. See tundus täitsa vale. Õnneks olid kirjastuse poolt 100% arusaajad inimesed ja nii sain ma unustada kuupäevad ja teha raamatut rahulikult, lasta mõtetel ja ideedel laagerduda ja valida siis välja just need, mis õiged tunduvad. Ja siis sündisidki need Haapsalu sallist ja minu lemmikmustrist - piibelehekirjast - inspireeritud kindad, mis on ühtlasi ka minu lemmiktööks selles raamatus. Töö käigus kudusin ma päris mitu proovilappi ja kinnast valmis ja lõpuks leidsin, et kõige paremad ja ka vastupidavamad kindad tulevad siis, kui pitskinnas ja voodrikinnas omavahel kokku viltida. Selisel juhul ei jää see pits ka kuhugi kinni ja püsib kenasti aluskindal. Kuna kinnaste jaoks tuleb kududa kokku 4 kinnast (2 pitsi ja 2 voodrit) ning mässata ka nõel- ja märgviltimisega, siis ei ole nende tegemine sugugi ühe õhtu töö. Pigem just selline töö, mille võtad ette siis, kui tahad kallile inimesele kingitust teha :)

Nende kinnase pitsiosa kudusin valgega ja voodri beežiga.

Nendel kinnastel on hall pitsiosa ja tumehall vooder. Need kindad soojendavad mu ema käsi :)

Selle pitskrae kudumisel sain inspiratsiooni oma vanavanaema, babusja, fotodest. Vanasti olid ju ikka kleitidel uhked kraed, tihti valged. Ka mu kallis Merka-vanaema käis alati valge kraega. Ükskord ta tuli mulle sünnipäevale ja oli kiirustades unustanud krae kleidile panna. Siis ta palus mu käest, et ega mul pole talle ühte heledat salli anda, sest ta ei saa üldse olla nii, kaelas kraed või salli pole :) Arusaadavalt on ka see kraeke inspireeritud Haapsalu sallist. Haapsalu salli kudumine on suur töö ja kui pole jõudu või mahti nii suurt tööd ette võtta, siis saab pitsikudumise maitse väga hästi suhu ka näiteks sellise pisiprojekti kudumisega. Kanda saab seda mitut moodi - näiteks lipsuga kaela sidudes või siis hoopis paelad sisse keeratuna ja prossiga kinnitatult. Ja ka Maibrit on seda valget kraed kandnud - punase sametkleidi peal :)

Ja mõned pildid ka raamatust endast: