MY ENGLISH BLOG

Neljapäev, oktoober 26

Uus mantel ja õmbluskursus


1. MANTEL

Viimasel ajal olen ma püüdnud enne õmblemisse sukeldumist rohkem mõelda, et mida mul kõige rohkem päriselt vaja oleks. Sest kui ma mõtlen ainult sellele, mida mulle väga teha meeldib, siis ma õmbleksin ainult kleite vist. Ja kuigi ma tahaks (ja isegi oleks vaja) ka mõne kleidi endale teha (1 sinine linane, 1 tumehall linane, 1 villane tume, kõikidele kangad olemas), alustasin ma seekord ikkagi mantlist, mida mul kohe väga-väga vaja oli. Talvemantel on mul juba olemas, aga sellist kergemat tumedat sügismantlit mul üldse ei ole. Tavaliselt on selleks, et mõne asja tehtud saaks, vaja ka natuke motivatsiooni (näiteks üritus, kuhu uue asjaga minna). Minu motivatsiooniks oli seekord vajadus helkivaid ripatseid pildistada (seetõttu ka neid fotodelt igalt poolt paistab) ja kuna midagi polnud selga panna, siis tuli asi kiiresti ära teha.




Kanga ostsin ma Kangastuudiost. Viimasel ajal olen ma seal üsna harva käinud, sest mul on kodus kapid kangaid täis ja üritan end distsiplineerida. Aga tookord läksingi selle mõttega, et äkki leian mõne mõnusa kanga sellise pehme mantli tegemiseks. Oli ka mingi allahindluse aeg, aga sellele ma ei keskendunud, mõtlesin, et ostan sellise, mis meeldib ja sobib. Leidsingi selle kanga, aga hinnasilti tal polnud. Mõtlesin, et eks ta ikka üle 20 maksab, selline mõnus kangas. Kui müüja käes koostist ja hinda küsisin, sain vastuseks, et vill ja kolm! eurot meeter. Ma rohkem igaks juhuks midagi ei küsinud ja lasin kanga välja mõõta. Lahti rullides oli muidugi näha, et tegu oli praak kangaga - mohääri tüüpi kiud, mis peaks olema ühtlaselt kangas, olid osaliselt kanga serva kuhjunud.  Selle võrra võtsin natuke rohkem ja kodus hiljem tõdesin, et vooder maksab rohkem, kui mantlikangas ise :) Selles uues Tartu mnt Kangastuudios on aga valgusega natuke kehvad lood - omaarust ostsin pruuni-musta kanga, aga hiljem selgus, et kangasse on kootud hoopis samblarohelist ja musta. 



Lõige on mu oma tehtud, sellist asja juhtub üsna harva :) Voodri ja mantliriide vahele panin kehaossa ka flanellikihi, et tuult paremini peaks. Kinnise osas jõudsin selgusele alles siis, kui mantel juba täitsa valmis oli. Õmblesin selle lihtsalt külge ja liiga sünteetiliselt helkleva lukupaela katsin mati musta kannapaelaga, mis on pärandus mu vanaemalt :) 


Teha just sellised taskud, oli plaan B. Plaan A oli teha suuuuuuured pealepandud taskud, mis katsetamisel tundusid siiski liiga "palju". Kuna ma tahtsin teha ka vöö, millega saab (aga ei pea) mantlit kanda, siis tegin taskud natuke allapoole, kui kõige mugavam kõrgus - muidu oleks nad vöö vahele jäänud. Kui ma taskuid parasjagu õmblesin, helistas ema ja jutt läkski siis õmblemise peale ja just taskute peale. Emale äkki turgatas meelde üks nipp, mida selliste pealt läbi tepitud küljetaskute puhul kasutatakse. Nimelt õmblesin pahemale poole viltu riidest lõigatud kandi, pöörasin selle siis tasku poole ja teppisin pealt lälbi - mulje jääb, juskui oleks taskud peale pandud. Väga nutikas mu meelest :)

Üldiselt oli selle mantli õmblemine väga lihtne ja läks vaid kaks päeva rahulikku tegemist. Kõige rohkem jändasin vööga! Seda isegi harutasin :) Kuna ma tahan mantlit ka ilma vööta kanda, siis trippe ma vöö jaoks ei õmmelnud. Ja siis hakkasin mõtlema, et ega seda vööd ei peagi ju vaid vööl kandma, võib ka kaela siduda :)









Minu armas kallis fotograaf Andres :)

2. ÕMBLUSKURSUS

Olen siin ennegi vahendanud oma ema pisikest õmblemise "kursust". Pigem näeb see välja nii, et ema võtab omale mõned õpilased, kellega koos õmmeldakse kas kleit või jakk. 

Novembri alguseks on üks koht kleidi õmblemise kursusele. Nii et kes tahab ja on tubli, saab jõuluks-aastavahetuseks omale uue kleidi õmmelda. Ema on öelnud, et siiani on kõik ikka supertublid olnud ja seda just tahtmise ja järjekindluse osas. Õmblusoskused tulevad kursuselt kaasa, milleks sinna ju minnaksegi :)

Uuest aastast on aga juba rohkem kohti nii jaki kui kleidi õmblemise kursusele.  Mõlema kursuse puhul on nii, et esimeses tunnis lepitakse kokku, millal on osalejatel kõige sobivam aeg kohal käia, ja nii siis saab olema. 

Kellel on huvi, siis kirjutage mulle (aadress üleval paremal) ja ma saadan kirjad emale edasi, kes annab täpsemat infot ja vastab küsimustele. 

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väga lahe on vöö kandmine uut moodi. Sellest saab vist uus trend nüüd.
Marien

Heli ütles ...

Imetlesin eile fotosid ja täna tulin tagasi, et lugeda, mis ja kuidas. Juba kanga leidmise lugu on nii hea! Mulle just sellised mantlid tohutult meeldivad, lukk on väga hea idee!. Kui jõudsin sinna, et vööga läks aega, siis tuli meelde, kuidas ma oma tütre mantlile vöö õmblesin :) Vöö lipsusalliks sidumine on lihtsalt superidee. Kõik muu ka.

Elje ütles ...

Väga lahe! Mantel täitsa minu maitsele. Pole aastaid millegi nii suure õmblemist ette julgenud võtta. Peaks ehk ka taas proovima. Mulle meeldib ka väga kott sellel pildil. Kust see pärit on, kui saladus pole :-) ?

Krentu ütles ...

Marien - aitäh :) Igal juhul annab see erinevaid kandmisvõimalusi juurde :)

Heli - Tänan! Millegipärast osad asjad on sellised, mis tunduvad väga lihtsad, aga reaalselt võtavad palju aega. Üheks selliseks on veel krookimine, mis tundub ka nii lihtne ju, aga kui tegema hakkad, siis annab nokkida, et kõik ilusti ühtlane jääks :)

Elje - Tänan :) See mantel on ainult mahult suur, tööhulk eriti suur polnud :) Kott on siit https://www.wardow.com/en/harold-s-johan-p-m-backpack-nature-266102-natur.html