Maibriti mohäärkampsun

 

Mõned nädalad tagasi kudusin varrastelt maha Maibriti mohäärkampsuni. Õigem oleks vist öelda õmblesin varrastelt maha, sest kudusin ülevalt alla ja soonikud lõpetasin lemmiku tubular cast-off võttega, kus varraste asemel kasutatakse sukanõela. 

Kuigi tegu on väga lihtsa raglaankampsuniga, kudusin selle siiski juhendi järgi, sest alati on ju asi detailides - kust algab V-kaelus, kui laiad on varrukad, kuidas varrukate ja kehaosa kahandused teha jne. 

Juhend pärineb taaskord Sandnes Garn ajakirjast DIY 2109 ja kampsuni nimi seal on Olive Jakke. 

Maibriti soov oli saada endale salveirohelist kampsunit ja juhuslikult just sellist tooni lõnga Woolyyarn lehel oligi. Nad müüvad Itaalia lõngatootjate jääke poolil ja kuni viimase ajani oli see minule teadaolevalt kõige soodsam koht, kust kvaliteetset mohääri-siidi lõnga osta. Paraku on ka nemad oma hindu tõstnud ja ka selle salveirohelise lõnga kvaliteet polnud parim (mitmes kohas oli siidiniidi pussakaid). Siiski on see soodsam valik, kui näiteks Knitting for Olive, kus on muidugi äärmiselt hõrgud toonid saadaval. 

Kudusin kampsuni kahekordsest mohääri-siidi lõngast (selline tavapärane 70% mohääri, 30% siidi koostis, 25 g/225 m) 3 mm varrastega. Arvestades minu kudumistihedust ja Maibriti soovi lohvaka kampsuni järele, valisin kolmanda suuruse. Mulle meeldis selle juhendi puhul, kuidas keha allosas ja varrukaotstes olid kahandused tehtud. Samuti oli "lohvakust" just parasjagu ja proportsioonid paigas. Tore on kududa, kui keegi on mõtlemise juba ära teinud :) Ise asju välja mõelda on ka tore, aga see on nagu eraldi tegevus, mida alati ei taha siis teha, kui kudumisisu peale tuleb :))

Hoiatasin Maibritti küll, et selle kampsuniga läheb aega, sest vardad ju nii peenikesed, aga tegelikult läks asi ludinal ja Maibrit on saanud kampsuniga juba mitu nädalat käia. 

Kui ma koon või õmblen midagi ja ütlen oma emale, et näe, tuli nii ilus välja, nagu oleks poest ostnud, siis ema alati hurjutab mind, et omatehtud asi ei saa iialgi masstootmises valminust kehvem olla ja sellised võrdlused kohe kuidagi ei sobi ehk et omatehtu on alati parem. Siiski on see minu jaoks võit, kui valminud ese on midagi sellist, mida ma poest hea meelega ostaksin. Boonuseks on alati parem materjal ja siis teatav uhkus omatehtud asja kandmisel. Nii võtan komplimendina ka seda, kui lapse sõbranna ütleb, et "kust sa said" ja "see oleks nagu Zarast ostetud" :) Minu hea laps toob komplimendid alati minuni :)

Fotod on küll mõned nädalad tagasi tehtud, aga tundub, et aeda veel niipea asja ei ole, nii et kudumine saab jätkuda :) Kuigi see taimede pikeerimine ja poputamine võtab oma aja. Aga puuvillane lõng on mul nüüd tellitud ja proovin ühe suvisema asja ikka ka valmis saada.