Uued kleidid

Et õmblemine, minu põhiline hobi, siin blogis väga vaeslapse ossa ei jääks, siis tuleb ikka kõik need vähesed asjad, mis ma viimasel ajal teinud olen, kirja panna.
Jõulude ajal tegin endale kleidi. Kuna ma pole viimaste aastate jooksul ühelgi viisakamat riietust nõudval peol käinud (välja arvatud õe pulmad, aga siis ma olin ka "eriolukorras"), siis polnud mul Andrese jõulupeoks, mis seekord toimus Glorias, küll midagi selga panna. Korjasin kokku kõik oma tahtejõuriismed, sest õmblemisetuju puudus täielikult, vaatasin üle olemasolevad kangad ja ajakirjad ja asusin tööle. Õnneks oli mu ema parajasti linnas, kes aitas mul moodi valida, lapsi hoida ja proovi teha. Kangas on villane krepp (kahjuks kortsub) ja snitt on Burda Easy Fashonist sügis/talv 2007. Peab ära mainima, et mul on väga vähe piduriideid, millega ma ise nii rahul olen. Aga selles kleidis tundsin ma end ikka väga hästi (kaasa aitasid ka spetsiaalselt ürituse tarbeks soetatud riidest kingad, millega küll väga kaua ei kannata seista).
Maibrit nõudis ka pildi peale, kuigi temal selleks hetkeks veel uut kleiti ei olnud.
Nädalavahetusel tegelesin jälle teemaga "Anna asjale uus elu". Laupäeval käisin üle pika aja Emmas ja soetasin sealt jälle kotitäie siidist/villast/linasest riideid, eesmärgiga need ümber töödelda. Kuna mul oli juba mõni kott sellist "toorainet" kodus ootamas, siis tekkisid kerged süümepiinad, et tassin asju koju nagu hamster aga midagi ei tee. Süümepiinad on vahel päris heaks initsiaatoriks, seega lõin jälle esikusse suure laua lahti ja tirisin masinad kapist välja ja hakkasin õmblema. Võtsin ette ühe rohelise linase seeliku, millest nüüdseks on saanud Maibriti seelik (mulle ei meeldi sõna "tuunika", seega ma nimetan seda seelikuks). Kantideks ja katteriideks kasutatud ruuduline sits on pärit Andrese ema varudest, mis ta kunagi mulle kinkis. Selline vanast-uus teema inspireerib mind tohutult. See on hoopis midagi muud, kui uuest kangast õmblemine. Kõige muu hea juures on plussiks ka kleidi omahind, viis krooni.
Aga Maibritist hakkab juba preili kasvama, sest temale see "kotiriidest kleit" väga ei meeldinud. Eks paistab, kas hakkab kandma või mitte. Aga ma arvan, et kui ta suureks saab, siis keeldub ta selga panemast roosasid ja rohelisi riideid, sest lapsepõlves olid tal kõik riided just nendes värvides :)
Pilt on tehtud vanaema "fotostuudios".

Lutt

Kui Maibrit sündis, siis olin ma kindel, et mina talle küll lutti ei anna. Et milleks. Aga kui Maibrit sai ühe kuu vanuseks, siis millegipärast, ei mäletagi miks, me ikka proovisime, et mis ta selle luti peale kostab. Ja meeldis talle küll. Ja meile meeldis ka. Sest nüüd aitas lutt meil Maibritti lohutada ja enam ei pidanudki me kussutamismaratone tegema. Lutt suhu ja varsti laps juba tudus. Nii muutuski lutt Maibriti igapäevaseks kaaslaseks. Kui Maibrit sai aastaseks ja enam tissi ei saanud, siis oli lutt täiesti hädavajalik öösel, kui ta vahel nutma hakkas. Lutt suhu ja oligi vaikus.
Siis hakkas vaikselt tekkima küsimus, et kui kaua see lutitamine kestab. Mingil hetkel ta autos enam lutti ei vajanud, seega oli lutti vaja vaid magama jäämiseks. Ja ausalt öeldes, mind see lutt üldse ei häirinud. Seega ma ei teinud ka erilisi pingutusi, et lutt ära kaoks. Mõtesin vahel küll, et nii suur tüdurk juba ja ikka veel lutitab, aga kuna mu oma õde olevat lutitanud nelja või viie aastani, siis mõtlesin, et pole hullu. Vahest ikka tegin juttu, et paneks luti ära, aga Maibrit polnud nõus ja sinna see jutt jäi.
Kuni üleeilseni. Andres, keda lutt palju rohkem häris, kui mind, otsustas Maibritga pisut rääkida sel teemal. Ja kui Maibrit hakkas magama jääma, siis kutsutigi mind vaatama, kuidas lutt oli üle voodi serva visatud ja Maibrit rääkis rõõmsalt, et lutt on titadele nagu Sander. Ja jäigi ilma lutita magama.
Järgmisel päeval, kui ta lõunaunele hakkas minema ja ma soovitasin tal luti jälle põrandale visata, ütles Maibrit, et ei, prügikasti tuleb visata. Ja läks ning viskas oma luti prügikasti. Ja rohkem pole meie majas lutist räägitud.
Väljaarvatud täna õhtul, kui peale unejutu lugemist Maibrit tunnistas, et ta oli voodi alt ka oma teise luti üles leidnud ja et ta viskas selle ka prügikasti.

Tartu

Sellel nädalavahetusel käisime Tartus. Ma sain sünnipäevaks lõõgastuspaketi Dorpat hotellis Tartus ja nüüd käisime seda realiseerimas.
Algul oli plaan Maibrit minu emaga koju jätta, aga kuna ema oli haige, siis võtsime Maibriti ka kaasa. Tegelikult oligi nii parem - mul on hea tunne, kui ikka kogu pere on koos. Samas, kui lapsed on kaasas, siis pead ikka nende rütmis tegutsema ja eriti ei ole mõtet raamatuid puhkusele kaasa võtta. Siiski tuleb lapsi kiita - väga ilusti pidasid end üleval ja olid kokkuvõttes tublid reisisellid.Aga puhkus ise oli mõnus. Hotell on uus ja korralik, spa on ka väga ilus-mõnus. Elus esimest korda käisin ka soolakambris, läksime sinna koos Maibritiga. Hotellituba, tegelikult võiks öelda kohe et hotellikorter, oli meil suur ja mugav, imeilusa vaatega jõele ja linnale. Eriti ilus oli vaade muidugi õhtul.Kuna laupäeval oli äärmiselt vilets ilm, siis jalutada ei saanudki. Tegime tutvust Tartu Kaubamaja lasteosakonnaga ja Apollo raamatupoega. Ja Lianniga :) Õnneks pühapäeval päike paistis ja saime linnapeale minna. Tartu on lihtsalt üks imearmas linn! Kõik on selline kompaktne ja inimesesõbralik. Ja muidugi mänguasjamuuseum! Nii imeline koht. Kui jätta kõrvale üks kamandav-keelav muuseumitädi. Kõige eredam mulje jäi muuseumi mängutoast, mille perenaine oli justkui muinasjutuhaldjas. Jagas igale lapsele mänge ja ka õpetas lapsi mängima. Maibritile toodi potid-pannid-juurviljad ja karu, kellele süüa teha. Sandrile lapitekk ja kotitäis kõrinaid. Iga laps sai haldja tähelepanu. Kahju kohe, et Tallinnas sellist kohta pole. Samas teadis haldjas rääkida, et Lastekirjanduse keskus on kujundatud samade inimeste poolt, kes ka mänguasjamuuseumi tegid.
Ja lõpuks Pierre. Nii head söögid, nii hea teenindus, nii lahedad nõud... ja lahedad külalised ka. Võib öelda, et väga tartulik.
Ega polegi muud, kui jään ootama järgmist korda, millal jälle Tartusse saan. Ja ma tõesti ootan seda väga.

Sünnipäev 11.01.2008

Sellel aastal oli mul üks hiiglama tore sünnipäev!
Toredus algas juba hommikul vara, kui meie pere segakoor (koosseisus Andres, Maibrit, Sander, ema, õde, õemees) mind lauluga üles ajas. Tegelikult olin ma muidugi juba tund aega üleval ja ootasin, et millal laulma tullakse. See on igal sünnipäval nii. Ülejäänud päevadel aastas ei saa mind ei hea ega halvaga nii vara hommikul üles :) Seejärel tuli kingituste voor. Andres kinkis mulle õuna, millelt oli tükk ära hammustatud :) Paki peal olid koordinaadid, kus päris kingitus asub (praeahjus oli). Ja ema-õde saadavad meid järgmiseks nädalavahetuseks Dorpat hotelli lõõgastuma :) Kas pole vägev?!
Köögis ootas mind kaetud laud Kolme! suure küünlaga (hingelt ma küll veel nii vana ei ole), kalamarjavõileivad (kõik klaasiga ümmarguseks tehtud - ema töö muidugi) ja traditsiooniline meie pere sünnipäevatort - napoleon.Kuna mul sellel aastal aga nii ümmargune sünnipäev on, siis otsustasin pere ja lähemad hõimlased restorani kutsuda. Sõelale jäi House :) Ja peab ütlema, et on ikka väga mugav, kui ei pea oma sünnipäeval tormlema ja hakkima vaid saad rahulikut emaga teed juua ja lobiseda ja kingitust näppida ja ennast ilusaks teha :)
House's oli mõnus. Ettekandja oli väga sümpaatne ja tegelikult sõltub restoranielamus ju sama palju ettekandjast kui sellest, mida ette kantakse. Selgus, et meie ettekandjal oli eelmisel päeval sünnipäev olnud ja ta tõi isegi Maibritile oma sünnipäevatorti proovida :) Ainuke asi, mille üle võib natuke nuriseda, on see, et kui ikka on majas mitu "gruppi" (meie kümnene ja naaberlaua kahekümnene seltskond), siisl äheb tase natuke alla. Kui me õega kahekesi seal käisime, siis toodi meile kõik kuumad rätikud käte puhastamiseks ja magustoiduga oli ka rohkem vaeva nähtud. Aga see muidugi ei halvendanud üleüldist muljet.
Ja kuna meeleolu oli hea ja oli ju ikkagi reede, siis jätkus pidu meie kodus. Vapramad lõpetasid hommikul pool viis:)
Ja mis puudutab minu kingitust, seda valget, siis peab mainima, et olen sellest täiesti sillas! Kui on tehtud üks nii ilus, mugav ja kasutajasõbralik arvuti, miks inimesed siis üldse PC-dega mässavad? Igaljuhul minusugusele, kes arvutiprobleeme lahendada ei oska, on Mac just see kõige õigem. Ja nüüd me oleme teineteist leidnud :)
Hiljem lisatud: tegelikult oli seda toredust nii palju, et kõik ei ole korraga meeleski. Sõbrannad saatsid mulle kulleriga lilled ja pidasime maha ka esimese konverentskõne, mis tekitas mõnusat elevust, eriti kui me üritasime kõik korraga rääkida :) ja telefon muudkui piiksus :) Küll see on hea tunne, kui tunned ennast armastatuna!

Jõulud

Jõulud algasid meil kuuse ehtimisega. Siis tuli hinge ka natuke igatsetud jõulutunnet. Sellel aastal oli Maibritil vaba voli võtta kõike meie jõuluehete kastist, kuhu on aastatega kogunenud igat sorti ehteid, ja nendega kuuske ehtida. Tulemuseks on folk-glämm kuusk. Maibrit ise oli selle üle väga õnnelik :)
Jõule tähistasime koos õepere ja emaperega. Meie emaga tegime soolast, õde magusat. Ja peab ütlema, et nii maitsvaid jõule ei mäletagi. Oli kala, oli liha, oli Pille õllekapsast, oli safraniõunu, oli tiramisut, oli trühvleid... ja see pole veel kõik...üks parem kui teine. Palju head toitu kuulub jõulude juurde.
Ja mis peamine - oli rõõmu koosolemisest, oli rahu, oli tänutunnet, et mul on nii kallid inimesed überringi. Ja sellel aastal oli ka päkapikudraamat :)
Loomulikult toodi kingid kuuse alla just siis, kui Maibrit meie kõigi õhutusel nagu naelutatult akna peal päkkapikke ootas.
Maibrit sattus kinkide jagamisega täiesti hasarti. Kõik käis joostes. Minu ülesanne oli lugeda pakilt, kellele see on.
Ja kingid olid head, nagu ikka. Minule tõid päkapikud Iittala nõusid, Maailma parimate magustoitude raamatu, Eesti gourmet kokaraamatu, L'eau d'Issey lõhna... ju ma siis olen hea laps olnud :)Kohvilaud oli "naabrimuti" ehk minu ema juures :) Peale seda, kui lapsed ja mehed magama läksid, rääkisime ema ja õega juttu veel kella poole neljani. Meenutasime vanu häid aegu ja lobisesime niisama. Meil seda juttu ikka jätkub. Mis on tore :)
Olid helged jõulud...

Rubriik "Pudru ja kapsad" pluss Ostupall

*Viimasel ajal on selline väsimus-tüdimus-melanhoolia peal, et vähe sellest, et ei jõua blogida, ma ei jõua ka midagi teha, millest võiks blogida.
Eks see ole seotud ka sellega et Maibrit on haige. Peale pikki ponnistusi jõudsime selleni, et talle hakkas lasteaias meeldima. Siiski tegin plaane, et mida ma siis kõik teen ja kuhu lähen, kui on võimalik ainult ühte pampu kaasa vedada, liiga vara. Maibrit on nüüd rohkem haige kui terve. Ja viimasena sai ta endale lausa kopsupõletiku. Ja kuna meie perearsti asendusarst käskis antibiootikumid liiga vara ära lõpetada, algas kõik uuesti. Ma ei taha mõeldagi sellele ab kogusele, mida Maibrit peab võtma. Homsest peaks see rohu võtmine siiski ära lõppema, eks siis paista, kuidas läheb. Igaljuhul olen ma sellest südamevalust väga väsinud ja suutmatu midagi asjalikku teha. Aga emade töö pidigi muretsemine olema, nii et eks tuleb harjuda.
*Viimasel ajal on mul tohutu šokolaadi isu peal. 100 grammise Tiramisu šokolaadi Kalevilt söön korraga ära. Kõik Maibriti üllatusmuna šokolaadiümbrised söön ära. Nii kui kuskil šokolaadi vedelemas näen, söön ära. Täna sain terviutus.ee -st karbi käsitöökomme, need on nii head, et olen nad juba peaaegu kõik ära söönud. Ma ei tea, mis see on. No päikest ju üldse pole, kuskilt on vaja energiat saada ;)
*Vahest on tore ka enda üle uhkust tunda. Nagu täna. Olukord oli selline, et oleks võinud väga vihstada, närvi minna ja siis ühe nutuse kõne Andresele võtta. Aga ma suutsin ennast nii meelestada, et ütlesin endale "olukord on küll pisaraid väärt, aga ma lihtsalt ei viitsi närvi minna". Nagu Kajakaski on tõdenud, tavaliselt on asi meelestatuses. Kuigi kui tunned, et ikka seda negatiivset koguneb-ja koguneb hingele, siis on tervse huvides ikka kasulik natuke auru välja lasta :)
*Käisime Andresega Elisabethi vaatamas. Oli mõnus film küll. Mulle väga meeldis. Enim meeldis see liin, et kui kainelt kalkuleerides tundub, et olukord on sinust üle, ei tasu kunagi liiga vara alla anda. Sa ei või iial teada, mis saatusel on sinu jaoks varuks. Isegi Võitmatu Armaada on võidetav:)
* Ostupall on ka minule visatud. Ma kogu aeg mõtlesin, et lasen Andresel oma head ostud ilusti üles pildistada, aga tundub, et nii ei jõuagi ma oma heade/halbade ostude ülestähendamiseni. Sest nii kui Andres koju jõuab, annan talle pambu kätte :)
Ühesõnaga. Head ostud:
1. Salomoni matkatossud. Ostsin need 2001 aastal ja olid siis jube kallid, peaaegu 2000.- Aga siiani käin. Vooder on küll natuke kulunud, aga muidu nagu uued. Mõlema raseduse aeg olid need mu põhijalanõud. Sest Krista õpetas, kuidas on võimalik nii, et paelasid sidumata saab jalanõu jalga, jalas hoitud ja jalast ära :) Siin pildil on neid natuke näha ka.
2. Color Adapt jumestuskreem Max Factorilt. See on juba eiteamitmes. Vahepeal proovisin ka muud, aga see on ikka kõige parem.
3. Maybelline Dream Mousse Blush, 04 Mauve. Kõige parem põsepuna.
4. YSL Mascara Volume Effet Faux Cils - kõige parem ripsmetušš.
5. Tissot kell. Selle kinkis mulle küll Andres kolm aastat tagasi sünnipäevaks, aga ma ise valisin selle. See meeldib mulle tohtutult, kannan seda 24h.
6. Iittala nõud. Teevad argipäeva erilisemaks.
7. Inese uus plaat. It lights me up!
8. Beebimonitor. Ma ei tea, mida ma ilma selleta teeksin.
9. Köögikombain - kogu aeg kasutuses.
10. Õmblusmasin ja overlok. Minu sõbrad :)

Halvad ostud:
1. Electroluxi gaasipliit maale. Selle lastelukk mõjub ka täiskasvnutele ja vaeva tuleb näha palju, enne kui pliidi tööle saad. Pliidi seadistamine oli ka liiga keeruline, ma oleks ise äärepealt põlema läinud selle käigus, kui suure tulejoa endale näkku sain.
2. Jyski mööbel. Kunagi ammu ostime mõned asjad. Aga see mööbel on papist. Laguneb kohe ära.
3. Malmpott. Mina seda kasutada ei oska. Ei ole võimalik seda puhastada vaid paberiga pühkides, nagu soovitatakse. Sellisel juhul jääks see pott mul ikka nii mustaks, et läheks hallitama. Kui pesta, siis tuleb teha läbi mingi tüütu õlitamise protseduur, et pott rooste ei läheks. Ja kui toit kauemaks potti jääb, läheb halliks ja omandab raua maitse.
4. Dressid ja sporditossud. Iseenesest on nad head. Aga kuna ma vabatahtlikult oma vabal ajal sporti ei tee, siis pole nende järgi reaalset vajadust. Ja niisama ma juba dressis-tossus välja ei lähe.
5. Üks Dieseli T-särk. Kunagi kukkusin rahaga laamendama ja ostsin. Peale pesu olid kõik kirjad kadunud. Ekspertiisis öeldi, et ise olen süüdi, et ei tohi üle 30 kraadi pesta seda. Ma pesin siis järelikult 40, sest kuumemaga ma ei pese kunagi (va lasteasjad ja voodipesu). No see ei ole ju normaalne! Kah mul firmamärk. Eks see oligi karistuseks edevuse eest. Lubasin endale, et iialgi enam selle ülehinnatud kaubamärgi asju ei osta.

Ootaksin ostupihtimusi Kajakalt, Kristalt, Väikekassilt.

Tsau! Mul tuli nüüd jälle šokolaadi isu:D

Kuidas teha mummumütsi

Et vähendada kirjatuvide tööd panen mütsi õpetuse siia kirja.
Sissejuhatuseks tuleb öelda, et see on minu elu esimene kirja pandud õpetus. Seega ei saa ma vastutada, et kõik seal arusaadav on. Mõned inimesed on selle järgi küll kudunud ja enam-vähem aru saanud ka. Aga see kirja panemine on üks tüütu töö küll. Aga tahtsin siiski proovida.
Teiseks - pildil olev müts on kootud nii, et mummureal on korraga töös kaks lõnga, ehk et töö pahemale poolele jäävad lõngajooksud. Õpetuse kirjutasin ammu, siis kui ma veel vanaviisi tegin. Olenevalt lõngast võib teha nii ja naa.
Kahe-kolmeaastasele lapsele on paras kududa 42+2 silmusega ja kududa peale soonikut kaks mummurida ilma kahandusteta (suurte omal on neli) ja seejärel kaks rida kahandustega. Äär ja soonik on lastemütsi puhul samad.

MUMMUMÜTS

Lõng: Novita Aino, (1 tokk, 100g) , Novita Princess Mohair, (2 tokki, 2*50g). Mõlemat lõnga jääb pisut üle.

Vardad: nr 6, aga mina koon hästi lõdvalt. Seega kes koob normaalselt, sellele ehk sobivad nr 7 vardad.

Pahempidine kude: Töö paremal poolel koo kõik silmused pahempidi, töö pahemal poolel koo kõik silmused parempidi.

Loo Novita Aino lõngaga 60+2 silmust. Koo 3 rida pahempidist kudet (esimene rida, töö pahemal pool, koo parempidi; teine rida, töö paremal pool, pahempidi; kolmas rida parempidi). Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. 4. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära ja *koo järgnevad 5 silmust parempidi, järgmisest silmusest kasvata 7 silmust (koo silmus parempidi aga ära maha lase, tee õhksilmus, koo uuesti parempidi, õhksilmus jne)*. Korda *-* veel 9 korda, koo viimane, ääresilmus. 5. Rida Tagasireal koo kõik kasvatatud silmused parempidi, vahepealsed silmused aga pahempidi. 6. Rida: Järgmisel real, töö paremal poolel, koo mummudevahelised silmused (5 silmust) parempidi, kasvatatud mummusilmused aga pahempidi. 7. Rida: Tagasirida koo nagu 5. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. 8. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära, *koo 5 silmust pahempidi, koo 7 kasvatatud mummusilmust pahempidi kokku.* Korda *-* veel üheksa korda, koo viimane, ääresilmus. Koo veel 3 rida pahempidist kudet. Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. 12. Rida: Tõsta ääresilmus kudumata ära, koo 2 silmust parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust. Edasi* koo 5 silmust parempidi, kasvata järgmisest silmusest 7 silmust.* Korda *-* 8 korda, koo 3 silmust parempidi, koo ääresilmus. 13.-15. Rida: koo nagu 5.-7. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. 16. Rida: koo nagu 8. Rida. Koo veel 3 rida pahempidist kudet. Soonik: tõsta ääresilmus kudumata ja hakka kuduma 2 parempidi-2 pahemidi soonikut. Koo soonikut 13 rida. NB! Nüüd vahetuvad töö pooled, st see mis oli enne pahem pool, on nüüd töö parem pool. Töö on nüüd õieti käes (ehk parem pool sinu poole), kui Eelnevalt kootud mummud jäävad töö taha. Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga. Korda ridu 12.-15. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga, korda 8. Rida, koo veel 3 rida pahempidist kudet. Koo veel 3 mummutriipu nii, et mumuud jääksid paiknema maleruudus. Ehk siis järgmine mummutriip koo nii, nagu esimene mummutriip, ehk nagu read 4.-7. Mummuridade vahepeale koo Novita Ainoga pahempidised triibud ehk koo kõigepealt nagu 8. Rida, seejärel veel 3 pahempidist rida. Kui peale soonikut on kootud neli mummutriipu, koo veel üks pahempidine triip Novita Ainoga, seejärel alusta kahandamist. 1. Kahandusrida: tõsta kudumata ära, koo 2 silmust parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust, *koo 2 s parempidi, koo 2 s parempidi kokku , koo 1 s parempidi, kasvata järgnevast silmusest 7 silmust.* Korda *-* veel 8 korda, koo 1 s parempidi, 2 s parempidi kokku, koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. 2. Kahandusrida: tõsta ääresilmus kudumata, koo 2 s parempidi kokku, kasvatatud 7 mummusilmust koo pahempidi, *koo 1 s parempidi, 2 s parempidi kokku, 1 s parempidi, järgnevad 7 mummusilmust koo pahempidi.* Korda *-* veel 8 korda, koo 2 s parempidi, koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. Seejärel koo Novita Ainoga üks pahempidine triip (ehk koo kõigepealt nagu 8. Rida, seejärel veel 3 pahempidist rida). Vaheta lõng, hakka kuduma kahekordse Novita Princessiga: tõsta ääresilmus kudumata, *koo 3 s parempidi, koo järgmisest silmusest 7 silmust.* Korda *-* veel 9 korda , koo ääresilmus. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. 3. Kahandusrida: tõsta ääresilmus kudumata, *koo 2 s parempidi kokku, koo 1 s parempidi, koo kasvatatud 7 mummusilmust pahempidi.* Korda *-* veel 9 korda. Tagasirida koo nii nagu 5. Rida. Vaheta lõng, hakka kuduma Novita Ainoga. Koo 2 mummudevahelist silmust pahempidi kokku, kasvatatud 7 mummusilmust koo pahemidi kokku. Katkesta lõng (jäta mütsi külge pikem lõngajupp, millega saab kohe mütsi ka kokku õmmelda) ning tõmba vardal olevatest silmustest läbi.

Viimistlemine: Kinnita silmustest läbi tõmmatud lõng tihedate pistetega pealaelt, õmble sama lõngaga müts kokku. Jälgi, et soonikust allpool oleva osa õmblusvarud jääksid teisele poole, kui mütsi oma. Keera mütsi äär tagasi ja mine peegli ette imetlema.

PS. Kanda saab nii äär ülesse, kui sisse keeratult :)

Veel samal teemal

Tuttmüts pähe, õue lähen

Kui sul on lapsed ja sa pead nende järgi oma aega ja tegevusi planeerima, siis võib juhtuda, et lähed külla hommikul kell kümme. Nagu meie täna Sandriga tegime.
Armas inimene Chenet tegi ükskord ettepaneku mütsivahetuseks. Et tema teeb Maibritile ja mina teen tema tütrele. Täna kell kümme toimus mütside vahetamine. Ma olen äärmiselt õnnelik Maibriti uue retromütsi üle. Nii ilus ja nii paras ja nii hästi sobib talle! Aitäh, Chenet!
PS. Cheneti juures jõin üle pika aja pärnaõie teed ja nüüd mul on nii suur isu selle järele, et peab vist homme ostma minema :)

Isadepäev

Pikk Isa
Ira Lember

Minu isa on pikk kui osi,
seepärast ema ta meile kosis.
Mulle meeldivad pikad isad,
pikad on pallimängus visad.
Ja kui isa on mulle ratsuks -
tema õla pealt pilvi katsun.

Pika isaga muret on vähem,
rahvasummas ta kaotsi ei lähe.
Kuigi lahti lasen ta käest -
pikka isa ma ikka näen,
kõigist üle ju paistab ta pea.
Seepärast pikad isad on head.

Tänane isadepäev algas meil mõnusalt hilja, esimesena otsustas üles tõusta Maibrit, kell pool üksteist. Maibrit viis issile voodisse lille ja raamatu "Pikk isa". Vaatamata sellele, et meie kodu nägi täna hommikul välja kui lahinguväli - kõikjal vedelemas siniseid kotte, täis ja tühje pappümbriseid ning köök täis kila-kola, millele veel kohta pole, tegin ma siiski meile ühe saarekese puhtaks, kus pidulikult serviisist hommikuteed juua ja isadepäeva tähistada. Peale seda võtsime õe peale ja läksime Hagerisse isa hauale.
Väike tervistav uinak koos Maibritiga ja õhtul läksime Andrese isale lille viima. Andrese ema oli küpsetanud lihapirukaid ja kaneelisaiu, puljongi keetnud ja laua katnud. Nagu minu ema juba :) Väga-väga tore oli :)
Ja pean minagi tõdema, et ma olen endale tõesti hea mehe kosinud. Hea isa lastele.
Ma olen seda vist juba kirjutanud, aga siiski - kuskilt lugesin tarkusetera:"Kõige parem kingitus, mida üks isa saab oma lastele teha, on armastada nende ema".

Ei saa me läbi Ikeata

Kuna meil siin kodus on suured ümberkorraldused - Maibrit meie endisesse magamistuppa, meie endisesse töötuppa ja töötuba suuretoa akna alla - siis loomulikult ei saa me läbi Ikeata. Seekord jõudsime aga uuele tasemele - me käisime Ikeas kaks korda järjest :D Sest kuna ka mu ema mööbeldab, siis nad kaks nädalat tagasi Andresega Ikeas käies lihtsalt ei jõudnud kõike asju osta. Tarkusetera: neli tundi Ikeas on liiga lühike aeg, kui sul on on vaja palju mööblit; lükandustega kapi ostmine käib teise süsteemi järgi kui muu asi.Seega saime me esimese korraga küll lükandustega kapi, aga ei ühtegi toru ega korvi sinna sisse. Laupäeval käisime siis pudinate järel. Andres, Sander ja mina. Alustuseks sain ma täielikult läbi raputatud, sest tuul oli merel kõva ja laevas (Supreseacatis) ilma kuskilt kinni hoidmata kõndida polnud võimalik. Mul läks süda nii pahaks et äärepealt oleks vetsu jooksnud. Imelik on see, et tagasi sõites loksus sama palju, aga süda pahaks ei läinud...
Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi laupäeval Ikeas käinud, aga igastahes eile oli seal meeletult rahvast. Isegi parkimiskohta pidi otsima. Ringrajal oli justkui rongkäik. Sööklas pooletunnine saba. Kassades sabad. Uskumatu. Ei tea kui suur see päevakäive seal oli :) Huvitav, kui ma laupäevasel päeval sõidan mööda Ülemiste keskusest ja näen seda ilmatuma suurt parklat, mis on äärest ääreni autosid täis, siis mul tekib tülgastus - et miks inimestel nii meeldib poes käia (mitte et ma ise nüüd palju parem oleks). Aga Ikeas mul sellist tunnet ei teki. Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad oma kodule ja tahavad seda kaunistada. Kodu on ju ometi kõige olulisem koht. Ja nii kuidas ma ka ei sooviks igasuguseid asju ise teha ja restaureerida, pean ma tunnistama, et ma lihtsalt ei jõua seda teha. Ja elada ligadi-logadi niikaua, kuni see aega isetegemiseks tekiks, kui tekiks - ma ka ei suuda.
Aga kui Andres nüüd mõnel õhtul veel naabrite rahu rikuks ja trellile tööd annaks, siis saaks me ehk ka selle suvel alustatud remondi lõpuks valmis. Ja sõbrad soolaleivale kutsuda:)
PS. Andrese kiituseks peab ütlema seda, et tema on see inimene, kes puurib kõik augud seina ja paneb kapid kokku Kohe. Et sellist asja, et ma ei saa pilti seina panna, kuna pole, kes auku teeks meil pole. Nii et meil käib üks töö ja vile siin nüüd paar päeva jälle :)